"Kohtusime Velloga esimest korda 30 aastat tagasi Kanadas. Istusime ta tares Muskokas ja ma ei jõudnud ta tarkust ära imestada. Vello oligi Suur Õpetaja. Oli seda kirikus ja kloostris, Metsaülikoolis ja paljudes muudes koolides, EÜS-is ja paljudes muudes ühinguis, tõlke- ja originaaltekstides. Vägev mees, kelle seltsis oli alati hariv ja rõõmus olla," kirjutas Pruuli sotsiaalmeedias.

Ta lisas, et Vello õpetused polnud samas kunagi kuiva õpetlase igavad loengud, vaid vürtsitatud mõnusa huumori, kalambuuride ja väikeste intellektuaalsete vimkadega.

Pruuli lisas ERR-ile, et Vello Salo oleks võinud tema meelest võtta endale rohkem aega, et ise kirjutada, aga ta pühendas tohutult energiat oluliste klassikaliste tekstide toimetamisele, tõlkimisele ja väljaandmisele. Pagulusaastail oli tal selle tarbeks loodud ka ühemerekirjastus Maarjamaa.

"Tema huvivaldkonnad, kus ta omas tõesti entsüklopeedilisi teadmisi, ulatusid eksegeesist kuni Eesti Vabariigi aegse ohvitserkonna saatuseni," meenutas Pruuli.