Lagle Parek: Vello Salo elu on pühendumus Eestile
Pühapäeva öösel surnud Vello Salo tunti kui vaimuinimest, eestluse alalhoidjat ja hea naljasoonega humanisti.
Vello Salo kutsuvad paljud Isa Velloks. Eelmisel aastal tegi temast filmi režissöör Jaan Tootsen. Ka tema kutsub oma kangelast nii, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Praegu on ülestõusmispühade esimene püha ja mõtled, et ei ole ju paremat hetke ühel preestril siitmaailmast lahkumiseks," ütles Tootsen.
Endel Vaher sündis 1925. aastal Viljandimaal Võisiku vallas algkooli juhataja peres. Kodus ei räägitud usust. Usuni jõudis 19-aastane noormees 1945. aastal Roomas, kui Soome saatkond viis ta brigitiinide kloostri peamajja Varnese väljakul. Ta oli olnud soomepoiss, tulnud 1944. aastal Eestisse ja jõudnud läbi Tšehhi põrgu põgenikuna Rooma. Sugulaste rahu nimel võttis ta uueks nimeks Vello Salo. Brigitiinide juures leidis ta endale uue eesmärgi.
"Ta ütles alati lahkudes oma sõpradele: ela hästi, sure püsti, ära alla anna. Ja naeratas," meenutas Vello Salo sõber Jaak Jõerüüt.
Salo on töötanud kümnes riigis. Ta tuli Eestisse tagasi 1993. aastal.
Vello Salo oli vaimulik, kirjastaja, tõlkija ning ajakirjanik. Ta on tõlkinud itaalia keelde eesti luuletajate loomingut ning eesti keelde pühakirja ning vaimulikku luulet.
"Ta on pühendanud algusest saadik kõik oma võimed ja kõik oma majanduslikud võimalused, sest see hulk raamatuid, mis tema on omal ajal välismaal välja andnud eesti keeles, on ju meeletu suur. Nii et tema elu on pühendumus Eestile," ütles Lagle Parek.
Vello Salo oli Pirita Püha Birgitta kloostri preester aastast 2001. Jaan Tootsen, kes käis Vello Salo külastamas laupäeva õhtul, ütles, et vana sõjamees pidas inimese tähtsaimaks ülesandeks armastust.
"Kuna me oleme armastajateks loodud, siis me peaksime kirjutama ainult armastuskirju. Ka siis, kui me oma vaenlasele kirjutame," on Vello Salo öelnud.
Toimetaja: Merili Nael