Evelin Ilves: tervislik toit on sama oluline kui NATO vihmavari ({{commentsTotal}})

Evelin Ilves.
Evelin Ilves. Autor/allikas: Olga Makina

Euroopa Parlamenti Roheliste ridades kandideeriv Evelin Ilves ütles, et tema seisab tervisliku toidu, maaelu edendamise ja kliimamuutuste vastase võitluse eest. Ta ei ole veel kindel, kas ta soovib end poliitikaga pikaajaliselt siduda, aga ei välista ka Roheliste juhi kohale kandideerimist.

Miks te valisite just Rohelised, aga ei otsustanud kandideerida Euroopa Parlamenti näiteks üksikkandidaadina?

Tegelikult ma kaalusingi põhiliselt üksikkandidaadina kandideerimist, aga põhiargument oli selles, et esiteks, pärast kõikide erakondade programmmide läbitöötamist, mulle lihtsalt meeldis see, mis Roheliste programmis kirjas on ja ma tõesti enamasti toetan seda. Ja teiseks. Milleks minna üksikkandidaadina, kui Euroopa Liit tähendabki ühte suurt koostööd meie jaoks ja kui sa juba alustadki seda teekonda individualistina, siis see lihtsalt ei ole maitsekas minu meelest. Võiks siis alustada kohe proovides teha koostööd.

Millised on teie põhilised teemad seoses europarlamenti kandideerimisega?

Ma jätkan nende teemadega, millega ma olen üle 20 aasta vahelduva eduga siin esil olnud. Minu jaoks on kõige tähtsamad teemad toit ja tervis. Toit ja tervis on mõlemad väga tihedalt seotud ka kõikide Roheliste teemadega. Lisaks toidu puhtus ja põllumajandus. Põllumajanduspoliitika eelarve on teatavasti 40 protsenti kogu Euroopa Liidu eelarvest, nii et see on ülioluline teema. See, mida Euroopa Liit toetab, kas lühikesi või pikki tarneahelaid, kuidas ta suhtub lisaainetesse, põllumajanduskemikaalidesse, nende normidesse. Kõik see mõjutab meie toitu ja toit mõjutab otseselt meie tervist. Ja tervist mõjutab ka kogu keskkonnapoliitika. Kui palju on meil alles loodust, reostus, kliimamuutused.

Kliimamuutustel on otsene mõju nii toidule kui ka tervisele. Ja need valdkonnad on kõik Euroopa Parlamendi pädevuses. Ja kolmas suur valdkond, mis on nende kahega seotud, on toetused. See puudutab ka maaelutoetusi, et elu maal säiliks. Kui me vaatame neid trende, mis on Eestis ja tegelikult paljudes Euroopa Liidu riikides, siis me võime öelda, et need toetused praegusel kujul ei säilita seda maaelu, vähemasti enamuses Euroopa Liidu riikides. Põhiprobleem seal on see, et suur osa toetustest läheb tegelikult suurtele gigantidele, suurkorporatsioonidele, mitte väikestele ja keskmise suuruseda ettevõtetele, mis suudavad ühelt poolt luua, kasvatada ja toota puhtamat, väärtuslikumat ja värskemat toitu ja teisalt säilitavad ka töökohti maal. Mida suurem gigant on, seda suuremad masinad tulevad, seda rohkem roboteid ja seda vähem töökohti.

Kas siis on nii, et Eesti põllumehed on väga ebavõrdses seisus võrreldes sellega, milliseid toetuseid saavad vana Euroopa riikide põllumehed?

Loomulikult. Ja pealegi, me asume ka klimaatiliselt põllumajanduse mõttes palju karmites tingimustes kui Prantsusmaa, Itaalia või Saksamaa.

Mis on teie ettepanek selle ebavõrdsuse vähendamiseks?

Lihtsalt tuleb otsast hakata veenma, et need toetused tegelikult peavad olema kõikidele võrdselt. Eks poliitika ongi üks suur veenmise kunst. Seetõttu on väga oluline, eriti väikestel riikidel, keda nad end esindama saadavad.

Kas te ei karda, et teie fookus hakkab paljuski kattuma samuti Euroopa Parlamenti pürgiva Erik Orgu eesmärkidega? Ka tema võitleb oma programmis tervislike eluviiside ja tervisliku toidu eest.

Ei karda. Ma arvan, et need on nii olulised teemad, et tegelikult peaks kõik saadikud nendest teemadest aru saama.

Üksikkandidaadina kandideerib ka Raimond Kaljulaid ja lisaks on siin väiksemaid poliitilisi jõudusid, kes oma nimekirja välja pannud, näiteks Eesti 200, Elurikkuse Erakond ja ka sotsid võib vist praegu sinna nimekirja asetada. Kas nende omavaheline konkurents ei killusta võimalusi väiksematel ja ka teil valituks osutuda?

Eks ta ikka killustab, kui igaüks üksinda ja omapead pürgib. Ma ise arvan, et Eesti inimestest 90 protsenti on oma hingelt rohelised. See roheline jõud võiks meil palju suurem olla. Seda väga tugevat rohelist mõtlemist on nii Elurikkuses, on nii Sotsiaaldemokraatides aina rohkem, on ka päris suur annus Eesti 200-s, on ka Raimond Kaljulaidis. Kui Raimond veel Keskerakonnas oli, siis toona vähemalt minuga läbi rääkides, ta rääkiski oma unistusest luua Keskerakonda väga tugeb roheline liin. Eks seda koostööd tuleb meil siin kõvasti õppida tegema ja eks see võtab aega.

Millega Rohelised just eristuvad, millega Rohelised veenavad oma valijaid, et just Rohelistel on võime midagi nende heaks ära teha?

Rohelised hoiavad fookust. Rohelised ei ütlegi, et me tegeleme absoluutselt kõikide teemadega. Keskkonnapoliitika, kliimamuutused, tervis ja toit - need on kõikide inimeste jaoks tegelikult terves maailmas ülitähtsad teemad. Kliimamuutustega hakkama saamiseks, selle vastu võitlemiseks on igaüks üksikuna nõrk, Rohelised on ainus erakond Euroopa Liidus, kes suudab teha omavahel riikideülest koostööd. Roheliste programm Euroopa Parlamendi valimistel on kõikides liikmesriikides sama, see on omavahel läbiräägitud ja kokku lepitud. See on väga ilus näide koostöövõimekusest. Rohelised on Euroopa Liidu riikides üks kõige kiiremini kasvav liikumine ja nende taga on noored - see on olevik ja tulevik.

Kui rääkida teie persoonist, siis millega teie oma valijaid veenate, et te olete õige inimene Rohelisi Euroopasse juhtima?

Eesti Rohelist mõtlemist Euroopa Parlamendis esindama olen mina õige sellepärast, et ma räägin teemadest, mida ma tunnen ja millega ma olen kogu oma täiskasvanuelu ajal. Ma ei hakka leiutama omale uusi teemasid. Rahva tervis ja võimekus ennast kvaliteetse toiduga varustada on täpselt sama tähtis julgeoleku seisukohalt, kui NATO vihmavari.

Kuidas teie arvates mõjub Rohelistele erakonna juhi Züleyxa Izmailova Tallinna linnavalitsusest äratulek?

Sõltub, mida ja kui suure väega ta nüüd ette võtab. Ta ju ütles, et ta tuli ära selleks, et pühenduda partei ülesehitamisele. Kui ta seda teeb, siis ma arvan, et see mõjub Rohelistele väga hästi. Sest organisatsioonina on Rohelised ikkagi väiksed ja nad vajavad väga panustamist organisatsiooni üleehitamisse.

Kuidas te enda tulevikku Roheliste ridades näete?

Ma võtan praegu samm korraga. Mai lõpuni ma pühendun 100 protsenti Euroopa Parlamendi valimistele ja sealt edasi saan ma otsustada, missugusel kujul ja missuguses mahus jätkub minu panus. Igal juhul ta jätkub, ma ei astunud erakonda lühiajaliselt, vaid see on ikkagi kaalutletud samm.

Izmailova tegi hiljuti ka ettepaneku, et Roheliste juhiks võiks edasipidi saada kaks inimest. Mis te sellest arvate?

See on selline omapärane idee. See on otseselt võetud teistest Euroopa riikidest, enamuses Euroopa riikides on Rohelistel kaks juhti - mees ja naine. See väljendab sugudevahelist võrdsust. Loomulikult tekitab see ka probleeme, nii ühest kui ka teisest riigist on kuulda, et kui nende kahe juhi vahel valdkonnad ja vastutus ei ole väga täpselt ära jagatud, siis on väga raske avalikkusega suhelda. Igal juhul tasub seda arutada, kui selline kogemus Euroopas on olemas.

Kas te kavatsete kandideerida ka Roheliste juhi kohale, kui tuleb Roheliste üldkogu?

Roheliste üldkogu ongi kohe tulemas, ülehomme (reedel - toim.). Mina olen aru saanud, et juhatuse volitused ei ole praegu lõppemas. Minu info kohaselt see üldkogu arutab, kas ja millal täpselt uus juhatus valida. Mina ise arvan, et keset Euroopa Parlamendi valimisi ei ole mõistlik valida uut juhatust, eriti kui sinna juhatusse peaks kandideerima ka mõned, kes kandideerivad ka Euroopa Parlamenti. See tekitaks lihtsalt suurt segadust ja hajutaks fookust. Loomulikult on ka võimalus, et üldkogul otsustatakse kohe valida uus juhatus, sel juhul mina ei kandideeri.

Aga pikemas perspektiivis näeksite ennast Roheliste juhina?

Jah ja ei. Ma olen selline pühenduja tüüp, kui ma võtan selle vastutuse, siis see tähendab minu jaoks mingisuguseks perioodiks ainult sellele pühendumist. See on hästi suur otsus. Las ma saan selle organisatsiooniga natuke tuttavamaks, ma olen vähem kui kaks nädalat selle erakonna liige. Aga see maailmavaade, mida see erakond esindab, on mulle väga südamelähedane ja ma üldse ei välista. Ma tean, et ma olen selline ehitaja ja käimajooksja tüüp. Olen ehitanud brändi, olen ehitanud maju, olen ehitanud talu, olen ehitanud ettevõtet. Võib-olla see järgmine asi, mida ma ehitan, on erakond, aga 100 protsenti kindel ma veel ei ole selles.

Kas see asjaolu, et Evelin Ilves kandideerib Euroopa Parlamenti ja on liitunud erakonnaga, tähendab, et ta on end nüüd seadnud poliitika rajale?

Vaatame, kuidas mul läheb. Kuidas ma selles rollis ja valdkonnas kasvan ja arenen. Kui see on minu tee, siis ma lähen. Hetkel ma olen Euroopa Parlamendi valimistes sees 100 protsenti ja ma õpin ja arenen iga päevaga, saan rohkem teada. Tegelikult mulle väga meeldib, ma tunnen, kuidas ma edasi lähen ja ma ei välista, et ma jätkan 100 protsenti olles poliitikas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: