Saates osalesid Urmas Paet (Reformierakond), Martin Helme (EKRE), Urmas Reinsalu (Isamaa), Erki Savisaar (Keskerakond), Kristina Kallas (Eesti 200), Ivari Padar (SDE) ja Mihkel Kangur (Elurikkuse Erakond).

Urmas Reinsalu ütles, et Isamaa toetab Euroopa Liitu, mis on rahvusriikide liit ja ei toeta Euroopa Liidu föderaliseerumist.

Martin Helme sõnul oleks vajalik Euroopa Liidu aluslepingu ehk Lissaboni lepingu muutmine. Näiteks peaks olema europarlamendis võrdne esindatus saadikuid kõigist liikmesriikidest.

Kristina Kallase sõnul on Euroopa regulatsiooni mõneti tööjõu kasutamist piiravad.

Urmas Paeti sõnul võib Euroopa Liit jääda maailma areenil pealtvaataja rolli. Näiteks majanduses.

Mihkel Kanguri sõnul ei peaks Eesti kaasa minema suuremate riikide kehtestatud normidega. Ta selgitas, et taotlema peaks võrdsemat kohtlemist.

Euroopa Liidu ühisturg

Reinsalu märkis, et jõukuse kasv on oluline ja ühisturu tõrgetetda tööle panemisel on palju teha. Senisest tugevamini tuleks Reinsalu sõnul kaitsta Euroopa Liidu kaubandushuve maailmas. Isamaa tsentraalset Euroopa maksusüsteemi mõistlikuks ei pea.

Paeti sõnul peaks saavutama vabakaubandusleppeid rohkemate riikidega.

Helme sõnul on mindud integratsiooniga kaugemale kui on olnud legitiimne mandaat ja kaugemale kui on majandusele mõistlik olnud. "Mina küll ei näe mingit põhjust kuskil süvendada koostööd, vaid vastupidi - soodustada konkurentsi Euroopas sees riikide vahel, et leida parimaid lahendusi ja sundida riike oma majandusi moderniseerima, leidma just neile spetsiifiliselt omaseid ja kasulikke reformi. Ja mitte tegema seda käsu korras Brüsselist nagu viimastel aastatel on nähtud," ütles Helme.

Helme sõnul üritatakse ühisturu toimimise teemaga koondada otsustusõigust üha rohkem Brüsselisse.

Kristina Kallase sõnul ei tohiks ühisturu regulatsioonidega liiale minna. "Kui küsimus algselt oli selles, kas peaks reguleerima lisaks ka ühisturus toimivaid sotsiaalseid garantiisid, makse ja palgataset, siis ma arvan, et see on küll tähelepanu viimine väga valesse suunda ja see on küll see koht, kus Euroopa Liit ei peaks asjadega tegelema," rääkis Kallas.

Erki Savisaare hinnangul on tõesti küsimusi, kes Euroopa Liit peaks sammu tagasi astuma. Eesti jaoks on tema sõnul probleem, et Eesti ei saa digitaalsel ühisturul teistega samadel alustel tegutseda. Savisaare sõnul on suur probleem sotsiaalne ebavõrdsus.

Ivari Padari sõnul saab sotsiaalset ebavõrdsust vähendada kasutades ühtekuuluvusfondi vahendeid.

Liikmesriikide finantsdistsipliin

Liikmesriikide finantsdistsipliinist rääkides olid üldiselt kandidaadid ühel meelel, et näiteks Euroopa Liidu rahandusministri rolli vaja ei oleks. Euroala stabiilsuse tagamiseks on näiteks Urmas Paeti sõnul vajalik ka halvas majanduslikus seisus oleva riigi koostöötahe.

Martin Helme hinnangul Euroala järgmiseks võlakriisiks valmis ei ole.

Urmas Reinsalu sõnul tuleks riskide maandamiseks edasi arendada ühiste hoiuste kindlustamise süsteemi ja toetada Euroopa stabiilsusmehhanismi ja pangaliidu suhtes võetud otsuste ellu viimist. Reinsalu sõnul on õige piirata pankade liigset riskide võtmist.

Helme sõnul piirab see, kui pangad riske ei võta jällegi majanduse kasvamist.
Ivari Padari arvates on kontrollmehhanismid piisavad, aga küsimus on rakendamises.

Põllumajandustoetused

Põllumajandustoetuste võrdsustamisest rääkides ütles Mihkel Kangur, et toetada tuleks mahedat tootmist ja keskkonda hoidvat tootmist. Seeläbi on tema sõnul võimalik saavutada ka võrdem kohtlemine Euroopas.

Kristina Kallas pakkus välja, et kui võrdselt toetuseid ei jagata, siis võiks toetused üldsegi ära kaotada, sest Eesti põllumehed on võimelised ka ilma toetusteta konkureerima Euroopa turul. "Kui me võrdseid toetusi ei jaga, siis tühistame võrdselt kõigile need toetused ära ja siis vaatame, kuidas vabas konkurentsis tegelikult põllumajandustootjad toimivad," lausus Kallas.

Paet märkis, et põllumajandustoetuste saamisel hea positsiooni saavutamine on väga raske. "Muidugi on palju muid valdkondi, kus Eestil on ka väga suured huvid, aga ükski nendest teistest valdkondadest võrdlusena teiste riikidega ei ole nii ebaõiglases proportsioonis," sõnas ta.

Martin Helme sõnul tuleb põllumajandustoetuste eest kõige rohkem võidelda, sest seni on Eesti saadikud käinud Brüsselis vaid "kulpi löömas".

Urmas Reinsalu sõnul vääriks rohkem toetust maa tegelik harija, aga mitte maa omanik.

Ivari Padari sõnul tuleb keskenduda otsetoetuste suurendamisele Eestile.
Erki Savisaar märkis, et kui Eesti ei saa Euroopa Liidust rohkem toetust, siis ehk saab riik leevendada piiri palju ta ise panustada võib.

Rail Baltic

Urmas Paet märkis, et kui Balti riigid õigeks ajaks täies mahus kokkulepeteni ei jõua, siis see raha võib liikuda mõnele teisele projektile.

Martin Helme sõnul leppis valitsuskoalitsioon kokku, et kui Euroopast ei saada projektile nii palju raha, kui Eesti algselt tahtsis, siis selle Rail Balticuga edasi ei minda. Helme ütles, et ta on veendunud, et Euroopa Liidust soovitud mahus kaasrahastust ei tule.

Helme märkis veel, et Rail Balticu puhul palju räägitud sotsiaalmajanduslik tulu on täielik bluff. Temaga nõustus Mihkel Kangur, kelle sõnul võib juhtuda, et Rail Balticu maksab kinni hoopis täies ulatuses Eesti riik.

Erki Savisaar usub, et Rail Balticu rahastus jätkub kokku lepitud tasemel ja ehitusega tuleb vaid pihta hakata. Ta rõhutas, et kui Euroopa Liit hakkab kuskilt kärpima, siis kärbib ta tuleviku projektide pealt, mitte juba käima lükatud projektide pealt nagu on Rail Baltic. Sotsiaalmajandusliku mõju maksimeerimiseks tuleks raudtee valmisehitamiseks kasutada oma materjali ja oma tööjõudu. Ning edasi tuleks mõelda kaubavoogude meelitamisele.

Keskkond

Urmas Reinsalu ütles, et kindlasti tuleb tagada, et kõik maailma riigid täidaksid teatud keskkonna nõudeid, aga samal ajal aru saada, et kõigil nendel nõuetel on oma hinnalipik. "See on hinnalipik nendele Eesti inimestele, kes vaatavad meid Eesti kodudes, et kas me oleme valmis maksma kaks korda kallima energia eest," lausus Reinsalu.

Mihkel Kanguri sõnul peaks Eesti olema süsinikuneutraalseks muutumises eestvedajate hulgas. Kangur rääkis, et kiiresti tuleks lahkuda põlevkivitootmisest.

Reinsalu küsis selle peale, et mida teevad siis need inimesed, kes põlevkivitootmisest leiba teenivad. Kanguri sõnul ootab meid ees keskkonnakollaps ning selle ärahoidmiseks tuleb astuda samme.

Martin Helme sõnul tuleks hüsteeritsemine keskkonna teemal ära unustada. "Nii palju jääkarusid, kui praegu, pole kunagi olnud," märkis ta.

"Inimtekkeline kliimasoojenemine on tõestamata hüpotees," lausus Helme ja rõhutas, et see ei ole usu küsimus.

Ivari Padari sõnul tuleks siiski inimkäitumist muuta. Ta kiidab näiteks ühekordsete plastiknõude keelustamist.

Kristina Kallase sõnul on kliimasoojenemine fakt ja selle tulemusena on üle terve maailma tõsised väljakutsed ja üks nendest rahvastikuränne. "Euroopa Liidu roll on läbi arengukoostöö, läbi väliskaubanduskokkulepete ja ka läbi teadusarendustegevuse leida lahendused nendele probleemidele," sõnas Kallas.

Helme nimetas Kallase juttu skisofreeniliseks. "Kui inimesed ei ole tekitanud kliimamuutust, siis inimesed ka ei hoia seda ära. Ainus, mis meil on vaja mõelda on see, kuidas me sellega kohaneme ja soojema kliimaga on igal juhul mõnusam kohaneda kui külmemaga," sõnas Helme.

Erki Savisaare sõnul ei saa Euroopa end maailma konkurentsi mõttes end kliimaga lukku mängida. "Need seatud eesmärgid on väga õilsad, me peame keskenduma, et need igal juhul saavutada. Ja lisaks sellele peab Euroopa kasutama oma jõudu, et ka üle maailma kõik suured reostajad sellega kaasa tuleks. Alles siis me võime vaadata, kas tasub kusagilt vinti juurde keerata," rääkis Savisaar.

Mihkel Kanguri sõnul ei saa rääkida mingitest majanduslikest eesmärkidest, kui meil pole olemas keskkonda.