Anonüümsust palunud ERR-i allikad ütlesid, et visiidi täpne ajakava selgub reedel, kuid praegu on arvestatud sellega, et Le Pen saabub Tallinnasse esmaspäeva õhtul, viibib siin teisipäeval ja annab pressikonverentsi, kuid ajakava pole veel ametlikult paigas.

Marine Le Pen tulekust Eestisse teatas 6. mail sotsiaalmeedias Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda (EKRE) kuuluv riigikogu liige Jaak Madison.

"Väike uudis etteruttavalt: lähiajal külastab Eestit Prantsusmaa populaarseim rahvuslane, Marine Le Pen, koos mitme teise parempoolsega. Euroopa Parlamendi valimiste raames. Lähipäevil rohkem infot avalikkusele!" kirjutas Madison.

Eesti võimud ei kavatse takistada Le Peni külaskäiku hoolimata sellest, et viimane on esinenud seisukohtadega, millega sarnaste ideede esitajatel on Eesti varem takistanud poliitilisi ülesastumisi teha.

"Välisministeeriumil ei ole midagi kavas ette võtta seoses võimaliku Marine Le Peni Eesti külastusega," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova ERR-ile, lisades, et rahvusvahelise sanktsiooni seadus selleks alust ei anna.

Helme distantseerus Le Peni Vene-meelsetest avaldustest

Siseminister ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme kinnitas neljapäeval, et EKRE ei jaga järgmisel nädalal Eestit külastava Prantsusmaa Rahvusliku Liidu, varasema nimega Prantsuse Rahvusrinde juhi Marine Le Peni Venemaad toetavaid vaateid.

"Meie ei jaga mitte üheski punktis Marine Le Peni russofiilsust," teatas Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, kus tal paluti hinnata Le Peni varasemalt ERR-ile öeldud sõnu, et Venemaa ei ole Krimmi okupeerinud ja Ukrainas toimus riigipööre.

"Meil on väga palju erimeelsusi Marine Le Peniga, aga loomulikult oleme me huvitatud sellest, et järgmises Euroopa Parlamendis rahvusmeelsed jõud oleksid võimalikult tugevad," rääkis Helme.

Tema sõnul on EKRE ja Le Peni partei ühised puutepunktid seotud vastuseisuga Euroopa bürokratiseerimisele ja võimu koondumisele Euroopa Komisjoni kätte. "Meil on puutepunkt selles, et me näeme Euroopat rahvusriikide liiduma, mitta föderatsioonina. Nendel teemadel me räägime," rääkis Helme. "Mis puutub Krimmi, siis me oleme väga selgelt artikuleerinud, et Krimmi annekteerimine on meile vastuvõetamatu," lisas EKRE esimees.

Le Pen ütles detsembris ERR-i ajakirjanikule Epp Ehandile antud lühiusutluses, et Venemaa ei ole Ukrainat okupeerinud, Krimm liideti Venemaaga legaalselt ning Ukrainas toimus riigipööre ja riigi tänased juhid on "petised", keda toetavad natsid.

Prantsuse Rahvusliku Liidu juht peaks Eestisse saabuma uue nädala alguses.

Helme sõnul Le Pen "põhimõtteliselt kutsus ennast ise meile külla" ning tema visiit on seotud Euroopa Parlamendi valimiste eel käiva rahvuslik-konservatiivsete erakondade koostöö tihenemisega.

Helme sõnul võib pärast 26. mai valimis saada Euroopa Parlamendi kõige suuremaks fraktsiooniks seni domineerinud Eurooopa Rahvapartei (EPP) asemel hoopiski rahvusriike väärtustav jõud. "See võib täilelikult muuta poliitilist paradigmat Euroopas tervikuna ja see on meie ühine puutepunkt. Meie tahame näha Euroopat konkureerivate riikide ja seda kaudu Euroopat innovatiivselt edasi viiva jõuna, mitte mingisuguise ülebürokratiseeritud, ületsentraliseeritud, ebademokraatliku moodustisena, mille suunas on Euroopa viimased kümmekond aastat liikunud," rääkis Helme.

Marine Le Pen on paistnud silma Kremli poliitika toetamisega

Marion Anne Perrine "Marine" Le Pen on Prantsusmaa erakonna Rahvuslik Liit (Rassemblement National, varasema nimega Rahvusrinne/Front National) juht. Praegu on ta Prantsusmaa parlamendi alamkoja ehk rahvusassamblee saadik, aastatel 2009-2017 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 2017. aasta kevadel jõudis ta Prantsusmaa presidendivalimistel teise vooru, kus kaotas praegusele riigipeale Emmanuel Macronile.

Tema isa ja erakonna rajaja Jean-Marie Le Pen sai sarnase saavutusega hakkama 2002. aastal, kui kaotas presidendivalimiste teises voorus paremtsentrist Jacques Chiracile. Isa ja tütar on olnud praeguseks pikka aega tülis ning sellega seoses viskas Marine Le Pen oma isa erakonnast välja.

Le Penide erakonda on pikka aega süüdistatud paremäärmusluses, kuigi partei ise seda määratlust eitab.

Eesti kontekstis on tähelepanuväärne, et Marine Le Peni näol on olnud pikka aega Venemaa välispoliitika veendunud toetajaga - Le Pen on näiteks korduvalt õigustanud Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Samuti on Le Pen sageli rääkinud Prantsusmaa lahkumisest NATO-st või vähemalt alliansi juhtimisstruktuurist ja Euroopa Liidust, kuigi EL-ist lahkumise asjus on ta hiljuti meelt muutnud.

Le Peni erakonda on saatnud ka skandaal, mis puudutab raha laenamist Venemaaga seotud pangalt ja samme, mida partei on selle asjaolu varjamiseks astunud.

Le Peni lähedaseks liitlaseks on Itaalia erakonna Liiga juht Matteo Salvini, kes on samuti paistnud silma Kremli poliitika kiitmisega, ning kellega koos on plaanis moodustada EL-i liikmesriikide euroskeptiliste ja rahvuslike jõudude baasil Euroopa Parlamenti uus fraktsioon.