Tallinnas toimus meeleavaldus EKRE väliskülaliste vastu

Liikumine "Jah vabadusele" korraldas teisipäeval Tallinnas meeleavalduse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poolt korraldatud kohtumise vastu.
Tallinnas Mustpeade majas leidis aset kõnekoosolek, millest võtsid lisaks EKRE-le osa ka Tallinna saabunud mõttekaaslased teistest Euroopa riikidest - Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen, Põlissoomlaste esindaja Olli Kotro, Taani Rahvapartei esindaja Anders Vistisen ja Itaalia Liiga esindaja Manuel Vescovi.
"Antud koosolek ei ole lihtsalt välispoliitikute visiit Eestisse, vaid seob Eestit paremäärmuslaste riikide võrku. Valitsuses oleva erakonna toetus poliitikutele, kes toetavad Putini režiimi, õhutavad võõraviha ja homofoobiat, toetavad keskkonnakahjulikke vaateid, naiste keha autonoomia vastasust ja vandenõuteooriaid näitab maailmale, et need on ka Eesti väärtused. Nad ei ole. Meenutame veel kord, et riigikogu valimistel EKRE-le antud 99 671 häält on vaid 11 protsenti hääleõigusega valijatest," teatasid meeleavalduse korraldajad sotsiaalmeedias.
"Liiga ja Rahvuslik Liit - esindajad Manuel Vescovi ja Marine Le Pen - on Kremli suhtes positiivselt meelestatud parteid, mis toetavad tihedamat koostööd Venemaaga, ei tunnista Krimmi okupeerimist ja ei toeta EL-isanktsioone Venemaa vastu. Mõlemad on saanud ka Putiniga seotud inimestelt ja pankadelt rahalist tuge ning mõlema partei liikmed on osalenud valimiste vaatlejatena Krimmis. Kas Putin maksab vabaduste eest? Taani Rahvuspartei ja Põlissoomlaste üks põhialustest on ksenofoobia, vastuseis väidetavale ja tõestamatule islamiseerumisele," jätkati teadaandes.
"Paljudel ei ole võimalust füüsiliselt osaleda protestidel, küll aga ei tohi seda tõlgendada vastuhäälte puudumisena. Eesti elanike ja kodanikena me oleme vastu Eesti paremäärmusliku poliitika suunale," sõnasid meeleavalduse korraldajad lõpetuseks.
Le Peni võõrustava EKRE aseesimees Jaak Madison on öelnud, et paljud EKRE seisukohad on Le Peni omadest erinevad. "Välispoliitikas määravad eelkõige suuna geograafiline asetus, ajalootunnetus ja isiklikud kogemused. Meie rõhutame välispoliitikas tugevat koostöövajadust Ameerika Ühendriikide ja NATO-ga, Prantsusmaal ei ole selliseid muresid, nagu meil ajalooliselt on olnud, seega erinevaid lähenemisi meil kahtlemata on," ütles Madison.
Ta lisas, et selletaolised kohtumised annavadki võimaluse neil teemadel otse rääkida.
Toimetaja: Laur Viirand