"Välisministeeriumil ei ole midagi kavas ette võtta seoses võimaliku Marine Le Peni Eesti külastusega," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova ERR-ile, lisades, et rahvusvahelise sanktsiooni seadus selleks alust ei anna.

"Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse üheks eesmärgiks on toetada Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. EL-i ühine välis- ja julgeolekupoliitika on suunatud liidust väljapoole ning ei käsitle liikmesriikide vahelisi suhteid. Seega ei käsitle sanktsiooniseadus Euroopa Liidu kodanikele piiravate meetmete kehtestamist," märkis Kamilova.

Euroopa Liidu kodanike Eestis viibimist reguleerib Euroopa Liidu kodaniku seadus, mille paragrahvis kaheksa öeldakse, et Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigust Eestis võib piirata, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist.

Kamilova viitas oma vastuses ka siseministeeriumi hinnangule, et Le Pen ei kujuta ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Siseministeeriumi pressiesindja Merje Klopets ütles ERR-ile, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel võib siseministeerium kohaldada sissesõidukeeldu avaliku korra või riigi julgeoleku tagamise huvides. Sissesõidukeeld peab olema selgelt põhjendatud ja põhinema eranditult inimese isiklikul käitumisel.

"Kui sissesõidukeelu kehtestamise eesmärgiks on välispoliitilised kaalutlused, näiteks soov kaitsta demokraatlikke väärtusi ja õigusriigi põhimõtteid, otsustab sellise sanktsiooni kohaldamise Vabariigi Valitsus välisministeeriumi ettepanekul rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel," lisas Klopets.

Neljapäeval toimuva valitsuse istungi päevakorras vastavat punkti ei ole.

Välisminister Urmas Reinsalu ütles neljapäeval ilmunud usutluses Eesti Päevalehele, et Le Peni poliitika kindlasti Eesti rahvuslikele huvidele ei vasta, "kui seda kogu tema ilus, eriti Venemaa suhteid puudutavalt ellu viia".

"Aga vaba maa, igaüks kutsub, keda tahab. Ja Le Pen on ju Schengenis, ega tal ole kutset ja viisat vajagi. Tuleb korraga potsti sisse," lisas minister.

Le Pen ütles detsembris ERR-i ajakirjanikule Epp Ehandile antud lühiusutluses, et Venemaa ei ole Ukrainat okupeerinud, Krimm liideti Venemaaga legaalselt ning Ukrainas toimus riigipööre ja riigi tänased juhid on "petised", keda toetavad natsid.

"Venemaa ei kujuta Euroopale mingit ohtu. Tuleb lõpetada lastejuttude rääkimine, kus esineb pidevalt üks suur ja kuri hunt. Venemaa on tegelikult partnerlusvõimalus ja majanduslik võimalus ning praegu oleme me neid sundimas Hiina poole pöörduma," rääkis Le Pen.

Vastuseks Ehandi viitele, et president Vladimir Putini juhitud Venemaa on okupeerinud osa teisest riigist, vastas Le Pen: "Ei, ta ei ole okupeerinud teist riiki. Ukrainas toimus riigipööre, inimesed tulid võimule ilma valimisteta, nad ei austanud Ukraina põhiseadust. Krimm kasutas seda võimalust ära, nõudes enda liitmist Venemaaga, sest nad peavad ennast venelasteks. Kas te olete Krimmis käinud? Mina olen. Seal peavad kõik end venelasteks. Nad hääletasid selle poolt, et liituda Venemaaga. Ukraina tänaseid riigijuhte hinnatakse kõrgelt. Mina aga ütlen, et nad on petised, keda abistavad natsid. Tegelikkus on selline ja ei midagi muud."

Eesti on varasemalt keelanud riiki sisenemise Kremli-meelsetele Itaalia ja Soome vasakäärmuslastele.

2009. aastal keelas siseministeerium korduvalt Eestisse sisenemise Eestit vaenavate ja stalinistlike avaldustega tuntuks saanud soomlasele Johan Bäckmanile. 2014. aasta detsembris peeti kinni Kremli-meelse klubi Impressum kutsel Tallinnas viibinud Itaalia ajakirjanik ja vasakpoolne poliitik Giulietto Chiesa ning saadeti riigist välja. Vikipedia andmeil on Chiesa õigustanud Venemaa agressiooni Gruusias 2008. aastal ning nõudnud separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamist. Ta on toetanud Venemaa poliitikat Ida-Ukrainas ja Krimmi annekteerimist.

Le Pen peaks Eestit külastama Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kutsel, EKRE-sse kuulub ka siseminister Mart Helme.

EKRE liikmest riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles neljapäeval Maalehes ilmunud usutluses, et tema ei tea üldse, et Le Penil oleks kavas Eestisse tulla: "Riigikogu ei ole sellist kutset esitanud. Kui ta tuleb, siis EKRE fraktsiooni kutsel, aga tõtt-öelda ma kuulen teilt praegu seda esimest korda."

Põlluaas lisas ajakirjaniku küsimusele vastates, et kindlasti ei ole EKRE nõus sellega, et Venemaa ei ole okupeerinud Krimmi. "Meie seisukohad on selged Venemaa suhtes. Sanktsioone tuleb jätkata. Venemaa on agressorriik. Nendes asjades meie mingisuguseid järeleandmisi ei tee."

Le Pen juhib Euroopa Liidu ja immigratsiooni-vastast parempoolset parteid Rahvuskogu (Rassemblement nation), mis kuni 2018. aasta juunini kandis nime Prantsuse Rahvusrinne (Front national).

EKRE juhid on teatanud, et Le Pen peaks külastama Eestit järgmisel nädalal ning muude kohtumiste kõrval võib ta esineda ka avalikul üritusel.