Tallinnas Mustpeade majas toimub kõnekoosolek, millest võtavad lisaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnale (EKRE) ja selle kutsel Tallinna saabunud Le Penile osa veel Soome Põlissoomlaste, Taani Rahvapartei ja Itaalia Liiga esindajad.

"Tulen siia selleks, et kohtuda EKRE juhtidega, kellega me kavatseme luua ühise saadikurühma Euroopa Parlamendis. Koos Matteo Salviniga, Austria Vabadusparteiga, koos meie Itaalia, Flaami ja Soome sõpradega," ütles Le Pen esmaspäeva õhtul Tallinna lennujaamas ERR-i ajakirjanikule Tarmo Maibergile. Le Pen lisas, et igal riigil on õigus ajada oma välispoliitikat ja see tähendabki vabadust.

Olulisemate teemadena on kohtumisel osalejate laual Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni küsimused, julgeolekuteemad, NATO ning Venemaa ja Krimmi suhted.

Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juht Le Pen ja teiste rahvuslaste parteide esindajad külastavad Eestit Euroopa Parlamendi valimiste raames, et tutvustada oma koostööprogrammi. Praeguseks on üleskutsega liitunud mitmete teiste Euroopa riikide erakonnad, kaasa arvatud EKRE.

Le Pen kohtub teisipäeval riigikogus EKRE juhtidega. Teisipäeval toimub ka kohtumine Mustpeade majas, kus osalevad Jaak Madison (EKRE), Marine Le Pen, Soome Põlissoomlaste esindaja Olli Kotro, Taani Rahvapartei esindaja Anders Vistisen ja Itaalia Liigast Manuel Vescovi.

Kell 15 on kavas pressikonverents, millest teeb otseülekande ka ERR-i veebiportaal. Prantsuse Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen jõudis Eestisse eile hilisõhtul.

Le Pen hääletas Kohveri vabastamise vastu

Marine Le Pen hääletas 2015. aastal europarlamendis resolutsiooni vastu, millega nõuti Eestist röövitud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri vabastamist Venemaa vanglast, kirjutab Postimees. 

Resolutsioon Venemaa kohta, milles kritiseeritakse sealseid inimõiguste rikkumisi, eriti seoses Eston Kohveri ning ukrainlaste Oleg Sentsovi ja Oleksandr Koltšenko juhtumitega, võeti vastu 378 poolthäälega, vastu hääletas 111 ja erapooletuks jäi 138 saadikut. Resolutsiooni poolt ei hääletanud ka kõik Eesti saadikud, sest keskerakondlane Yana Toom jäi hääletusel erapooletuks.

Le Peni võõrustava Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison nõustus, et paljud EKRE seisukohad on Le Peni omadest erinevad. "Välispoliitikas määravad eelkõige suuna geograafiline asetus, ajalootunnetus ja isiklikud kogemused. Meie rõhutame välispoliitikas tugevat koostöövajadust Ameerika Ühendriikide ja NATO-ga, Prantsusmaal ei ole selliseid muresid, nagu meil ajalooliselt on olnud, seega erinevaid lähenemisi meil kahtlemata on," ütles Madison.

Ta lisas, et selletaolised kohtumised annavadki võimaluse neil teemadel otse rääkida. Madisoni sõnul tulevad julgeolekuteemad ja Venemaa Le Peni Eesti-visiidi ajal kindlasti jutuks. "Ma arvan, et ka Eesti poliitikud on sageli olnud Kremli-meelsed. Kui vaatame kasvõi president Kaljulaidi käitumist, kui ta kutsub külla Venemaa presidendi, ühe agressiivse riigi presidendi, kes okupeerib hetkel Ukraina ja Gruusia alasid ja samuti Tartu rahu järgseid alasid Eesti piiri taga, siis võime küsida, kas see ei ole ka mitte Kremli-meelsus. Nii et seda Kremlimeelsust võime leida paljude puhul. Kahtlemata kattuvad Le Peni väljaütlemised enamiku Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikutega, sõltumata parteist või maailmavaatest, sest seal selline venesõbralikkus on väga tuntav kõigis parteides," rääkis Madison.

EKRE aseesimees lisas, et seda, miks Le Pen just konkreetselt Kohveri vabastamist nõudva resolutsiooni vastu hääletas, on võimalik küsida kahepoolsel kohtumisel.

Marine Le Pen on paistnud silma Kremli poliitika toetamisega

Marion Anne Perrine "Marine" Le Pen on Prantsusmaa erakonna Rahvuslik Liit (Rassemblement National, varasema nimega Rahvusrinne/Front National) juht. Praegu on ta Prantsusmaa parlamendi alamkoja ehk rahvusassamblee saadik, aastatel 2009-2017 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 2017. aasta kevadel jõudis ta Prantsusmaa presidendivalimistel teise vooru, kus kaotas praegusele riigipeale Emmanuel Macronile.

Tema isa ja erakonna rajaja Jean-Marie Le Pen sai sarnase saavutusega hakkama 2002. aastal, kui kaotas presidendivalimiste teises voorus paremtsentrist Jacques Chiracile. Isa ja tütar on olnud praeguseks pikka aega tülis ning sellega seoses viskas Marine Le Pen oma isa erakonnast välja.

Le Penide erakonda on pikka aega süüdistatud paremäärmusluses, kuigi partei ise seda määratlust eitab.

Eesti kontekstis on tähelepanuväärne, et Marine Le Peni näol on olnud pikka aega Venemaa välispoliitika veendunud toetajaga - Le Pen on näiteks korduvalt õigustanud Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. Samuti on Le Pen sageli rääkinud Prantsusmaa lahkumisest NATO-st või vähemalt alliansi juhtimisstruktuurist ja Euroopa Liidust, kuigi EL-ist lahkumise asjus on ta hiljuti meelt muutnud.

Le Peni erakonda on saatnud ka skandaal, mis puudutab raha laenamist Venemaaga seotud pangalt ja samme, mida partei on selle asjaolu varjamiseks astunud.

Le Peni lähedaseks liitlaseks on Itaalia erakonna Liiga juht Matteo Salvini, kes on samuti paistnud silma Kremli poliitika kiitmisega, ning kellega koos on plaanis moodustada EL-i liikmesriikide euroskeptiliste ja rahvuslike jõudude baasil Euroopa Parlamenti uus fraktsioon.

Nii Le Peni, Salvini kui ka AfD erakonna liikmed on korduvalt külastanud Venemaa poolt okupeeritud Krimmi ja/või Donbassi ning osalenud seal mõnikord ka "valimisvaatlejatena".