Helme: Le Peni russofiilne poliitika on meile vastuvõetamatu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saates "Esimene stuudio küttis sel korral kirgi Prantsuse Rahvusliku Liidu juhi Marine Le Peni visiit Eestisse. Euroopa Parlamenti kandideeriv Marina Kaljurand (SDE) nimetas seda visiiti löögiks Eesti välispoliitikale. Siseminister ja EKRE esimees Helme kinnitas, et Le Peni russofiilne poliitika on vastuvõetamatu, ent Kaljuranna juttu nimetas ta propagandaks.

Saatejuht Andres Kuusk ütles, et Marine Le Pen on õigustanud Krimmi annekteerimist, imetlenud Vladimir Putinit ja hääletanud Eston Kohveri vabastamise vastu. Ta küsis Helmelt, mida ütleb ta nendele EKRE valijatele, kellele need seisukohad absoluutselt ei meeldi.

"Me ütleme neile seda, mida me ütlesime Marine Le Penile. Need tema seisukohad on meile vastuvõetamatud. Tema russofiilne poliitika on meile vastuvõetamatu. Me ei nõustu jagama temaga seisukohti, et Krimm on justkui legitiimne Venemaa osa. Me tegime talle selgeks, missugused on meie suhted Venemaaga, missugusest ajaloost need välja kasvavad. Küll aga leidsime ma väga suure ühisosa selles suhtes, et missugust Euroopat me tahame näha," vastas Helme.

Marina Kaljurand rõhutas, et Le Peni Eestis viibimine oli märgiline, sest see näitab milliseid seisukohti pooldavate poliitikutega tehakse koostööd. "Mart Helme võib öelda, kuidas ta selle vastu protesteeris, need on seisukohad ja ta teeb koostööd parteiga, kellel on need seisukohad. Le Pen ütles ka seda, et tema näeb NATO rolli ainult terrorismivastases võitluses, ta keeldus tunnustamast artiklit 5, ta ütles, et igal riigil on õigus ainult oma diplomaatiale," lausus Kaljurand.

"Eesti väikese riigina ei jää püsima rahvusvahelistes suhetes, kui ta ajab oma asju ilma liitlasteta, ilma partneriteta," lisas ta.

Kaljurand märkis, et igaüks, kes toetab Marine Le Peni, lõhub sellega Eesti rahvuslikku julgeolekut.

Kaljuranna sõnul lõi Le Pen mõra senisesse Eesti välispoliitikasse, mis on toetunud koostööle liitlastega ja ettearvatavele suunale.

Kaljuranna sõnul oli tegemist selgelt valitsusdelegatsiooni kohtumisega Marine Le Peniga.

Helme nimetas eelnevat Kaljuranna juttu propagandaks ja hüsteeriliseks jutuks. "Mitte miski ei kõiguta Eesti positsiooni NATO-s, mitte miski ei kõiguta Eesti positsiooni iseseisva ja suveräänse riigina, mitte miski ei ohusta meie suhteid ka Venemaaga," sõnas Helme.

Helme viitas, et kui president Kersti Kaljulaid käib sisuliselt kooskõlastamata Moskvas ja kutsub president Vladimir Putini Eestisse, siis selles probleemi ei nähta, aga kui siia tuleb Le Pen, kellel Helme sõnul ei ole Putiniga mingeid töiseid suhteid, siis tehakse sellest suur probleem.

Helme ütls, et süüdistused Le Peni aadressil justkui ta oleks Venemaast sõltuv, on talle külge kleebitud.

"Vaatame, mida Marina Kaljurand räägib siis kui Marine Le Pen valitakse Prantsusmaa presidendiks," lausus Helme.

Helme rääkis, et EKRE, nagu ka Marine Le Pen, tahab Euroopat näha rahvusriikide ühendusena, mitte Euroopa impeeriumina. "Meil on täielik õigus olla teistsugusel arvamusel," ütles ta.

Marina Kaljuranna sõnul ei saa rääkida, et praegu on kuskil rahvusriiklus lagunemas. "Euroopa Liit on rahvusriikide liit, seda mitte keegi täna ei vaidlusta," lausus ta.

"Euroopa Parlamendi valdav enamus toetab rahvusriikide säilimist. Mis ei tähenda, et ei tuleks teha tihedamat koostööd valdkondades, kus see on kõigile kasulik. Ja see ei tähenda mitte suveräänsuse rikkumist ja rahvusriikide kukutamist, vaid vastastikku kasulikku koostööd, kus me võimendame oma seisukohti 28 korda," ütles Kaljurand.

Helme nimetas Kaljuranna juttu taas propagandaks. "Me oleme näinud, kuidas meile püüti rändekriisi tipphetkedel peale suruda sundpagulaste vastuvõtmist. Me näeme seda, kuidas Euroopa Komisjon tahab ühtset maksupoliitikat, Euroopa armeed, mis on hambutu võrdluses Venemaaga, kuid, mida saab kasutada liikmesriikide mahasurumiseks," sõnas Helme.

Helme sõnul räägivad rahvusriikluse manitsemisest näiteks Guy Verhofstad ja Emmanuel Macron.

Kaljuranna sõnul ei sunni keegi peale üle-Euroopalist maksupoliitikat, küll aga võetakse tõenäoliselt arutelu alla maksualane koostöö. "Selleks, et me saaksime maksustada suurkorporatsioone ja selliseid platvorme nagu Facebook ja Google, kes praegu põgenevad maksude eest mööda Euroopat, läheb tõenäoliselt vaja ühtset koostööd," sõnas Kaljurand.

Helme ütles, et see, et Eestis ei ole immigratsiooni lainet ja pagulasi, on EKRE teene. "See, et meie panime võitluse püsti, hirmutas ära teid eurofiile. Teie, eurofiilid saite aru, et see on teile väga valus teema, kui te sellega avalikult ja rahvast üle rullides edasi lähete," sõnas ta.

Kaljurand vastas, et seda, milline saab olema Eesti migratsioonipoliitika otsustas tolleaegne valitsus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: