Mitmetes Euroopa riikides on viimastel aastatel saatnud edu või suhteline edu erakondi, mis rõhutavad suuremat riiklikku suveräänsust, rahvuslikku identiteeti ja nn traditsioonilisi väärtusi ning kritiseerivad teravalt eurointegratsiooni, immigratsiooni ja senist poliitilist eliiti. Samas on nende parteide vahel märkimisväärne lõhe seoses küsimusega, kuidas suhtuda Venemaa tegevusse, kirjutab Guardian.

Paljudele rahvuslikele või paremäärmuslikele parteidele on Venemaa toetamine loomulik lisanähtus nende USA ja Euroopa Liidu vastasele hoiakule. Paljudele meeldib ka Kremli retoorika "traditsiooniliste väärtuste" teemal ning nad näevad Putinit sageli kui tugevat rahvuslikku liidrit. Samuti on paljude selliste parteide puhul põhjust rääkida nende toetamisest või isegi rahastamisest Venemaa poolt.

Ka Salvini ise on korduvalt Putinit ülistanud ning kohtunud Moskvas sealsete võimupoliitikutega. Ta on kritiseerinud EL-i Venemaa-vastaseid sanktsioone ning kandnud protestiks Euroopa Parlamendis Putini pildiga T-särki. Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen on pälvinud kriitikat liigse Venemaa-meelsuse eest. Sarnaseid seoseid on olnud märgata veel mitmete parteide juures, sealhulgas Alternatiiv Saksamaale (AfD), Austria Vabaduspartei (FPÖ) ja Geert Wildersi Hollandi Vabaduspartei (PVV) puhul.

Samas on Skandinaavia, Balti riikide ja Poola rahvuslaste jaoks Venemaa näol tegu strateegilise ohuga.

"Me oleme väga mures Venemaa agressiooni pärast. Haavatud karu on ohtlik," kommenteeris Taani Rahvapartei eurosaadik Anders Vistisen eelmisel kuul Milanos, kus ta oli koos Salviniga uue fraktsiooni algatust tegemas. Tema sõnul tuli ta Milanosse rõhutades, et tal pole aega oma uue liitlase Venemaa-sõbralikuks poliitikaks.

Salvini on sel aastal käinud ka Varssavis, et meelitada endaga liituma Poola võimuparteid Õigus ja Õiglus (PiS), mis hetkel kuulub europarlamendis Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) fraktsiooni, mille liikmeteks on seni olnud ka Rootsi Demokraadid, Taani Rahvapartei ja Põlissoomlased. Viimased kaks on praeguse seisuga juba Salvini algatusega liitumas. Rootsi Demokraatide juht Jimmie Akesson omakorda kritiseeris pikaaegseid liitlasi Põlissoomlasi Kremli-sõpradega liitumise eest.

Jaroslaw Kaczynski juhitud PiS ei kiirusta ametlikult Salviniga liituma, sest isegi väga sarnaseid muresid ja seisukohti omava Ungari peaministri Viktor Orbaniga on tal olnud erimeelsusi just viimase Venemaa-sõbralikkusega seoses. Orban ise on hetkel veel Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsioonis, kuid ungarlaste liikmesus on seal hetkel peatatud ning Orban on andnud mõista, et vastasseisu jätkumise korral on ta valmis EPP-st lahkuma.

Orbani puhul on märkimisväärne ka see, et kuigi Salviniga on ta viimasel ajal aktiivselt suhelnud, siis Marine Le Penist on ta otsustanud teadlikult eemale hoida.

Veebruaris ütles Kaczynski nõunik Radoslaw Fogiel Guardianile järgmise lause: "Nad on üksmeelsed paljudes küsimustes, kui jutt käib migratsioonipoliitikast või sellest, millises suunas peaks Euroopa Liit tulevikus liikuma, kuid me ei varja kunagi seda, et me ei kiida heaks Ungari hoiakut Venemaa ja Putini suhtes."

Samuti välistas Fogiel võimaluse, et PiS hakkaks tegema koostööd Le Peniga ja seda suures osas just Venemaa tõttu. "Ta on meie silmis koostöö tegemiseks liiga äärmuslik."

Artiklis saab sõna ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Jaak Madison, kelle sõnul Le Peni puhul parimaks seisukohaks leppida kokku, et ollakse erinevatel seisukohtadel. "Me saame nende seisukohast eru. Neil ei ole elanikkonnast 25 protsenti venelasi ning neid pole 50 aastat okupeeritud," ütles ta.

Taani Rahvapartei esindaja Vistisen märkis, et paljud üritavad teadlikult pürgida selle poole, et Salvini fraktsiooni manifest oleks võimalikult üldsõnaline, et selle sammu abil "mitte tõrjuda eemale neid, kes potentsiaalselt soovivad meiega olla".

Tema sõnul on parimaks lahenduseks lihtsalt venemaa teemat vältida. "Me oleme leppinud kokku, et on väga tähtis, et iga liikmesriik otsustab ise oma suveräänse välispoliitika üle," lausus Vistisen.