Mihkelson: liitlased küsivad minult, kas peaksime Eestit edasi toetama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul on Eesti uue valitsuse sammud pannud mitmed tema kolleegid liitlasriikidest küsima, kas tasub Eestit jätkuvalt toetada.

"Ma olen tõsiselt mures selle pärast, et ma peaaegu igapäevaselt oma kolleegidelt ja tuttavatelt meie liitlas- ja partnerriikidest kuulen sellest, kui küsitakse - mis Eestiga on juhtunud, kas me peaksime Eestit edasi toetama," rääkis opositsioonilise Reformierakonna liige Mihkelson ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Mihkelson ütles, et ei saa konkreetseid inimesi nimetada, kuid kinnitas ajakirjanik Aleksander Krjukovile, et seda küsivad "meie liitlasriikide diplomaadid".

"Näiteks mitmes riigis on võetud põhimõte, et neil on raske, peaaegu võimatu suhelda äärmuspoliitiliste jõududega," viitas Mihkelson mõnes riigis valitsuse võetud positsioonile mitte suhelda äärmuspoliitikutega, kelle alla paigutuks Eestis valitsusse pääsenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikud.

"Need seisukohad, mida ka siin on esitatud - mõelge kas või sellele, kui meie praegune valitsuse liige tembeldab meie liitlasriigi peaministrit riigireeturiks. Ja samas kohtub siis Marine Le Peniga, kes tegelikult ei hooli ei NATO-st ega tegelikult ka Euroopa Liidu ühtsusest," jätkas Mihkelson.

Valitsus kahjustab Eesti välispoliitilist konsensust

Mihkelson kritiseeris teravalt EKRE poliitikute kohtumist nende kutsel teisipäeval Eestis käinud Prantsuse Rahvusliku Liidu juhi Marine Le Peniga ning leidis, et siseminister Mart Helme väljaütlemised eelmise nädala valitsuse pressikonverentsil tähendavad seni valitsenud konsensuse lõhkumist Eesti-Vene piiri küsimuses.

"Kui tekib tunnetus, et valitsusel, NATO-riigi valitsusel on tekkimas territoriaalsed nõudmised Venemaale, siis sellised sõnumid mõjutavad meie tõsiseltvõetavust," märkis ta. "See on esimest korda pärast 1994. aastast, kui valitsuse liige selliseid väiteid esitab. Pealegi minu meelest erakordselt ebaõnnestunult, seostades, Krimmi okupeerimist ja annekteerimist selle olukorraga, mis on meie puhul valitsemas alates Teise maailmasõja lõpust," tõdes Mihkelson.

Ta meenutas, et 1994. aastal otsustas toonane Eesti valitsus, et Eesti - Vene piiri määratlemisel liigutakse edasi viisil, kus Eesti ei esita Venemaale territoriaalseid nõudmisi Petseri ja Narva-taguste alade tagasisaamiseks, kuid seab sihiks saada Venemaalt tunnustus Tartu rahus sõlmitud põhimõttele vastastikkuse suveräänsuse austamisest.

Mihkelson kritiseeris peaminister Jüri Ratast, kes ei ole kuidagi kommenteerinud Le Peni teisipäevast külaskäiku ega EKRE liikmete esitatud seisukohti. "Me ei tea peaministri seisukohti Eesti välispoliitkast. Sest ka eilse Marine Le Peni kohtumise järgselt ei suutnud peaminister sisuliselt midagi kommenteerida selle olukorra kohta, mis eile meie silme all lahti rullus," tõdes Mihkelson.

"Sama moodi ka territoriaalsete nõudmiste kohta: kui ta ütleb, et valitsus töötab konsensuse alusel, valitsuses ei saa olla mitut seisukohta. Eesti välispoliitilise kursi edu üheks peamiseks tagajaks on olnud see, et ühtsus ei ole olnud mitte ainult valitsuse tasandil, vaid see ühtsus on olnud ühiskonnas väga tugev, seda peegeldab meie inimeste väga tugev toetus Euroopa Liidule ja NATO-le. Seda joont on praeguseks tugevalt murendatud viimastel nädalatel ja eelkõige on siin vastutus peaministril," rõhutas Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni asejuht tõdes ka, et kuna Ratas on lubanud erimeelsusi põhjustavaid küsimusi valitsuses hääletusele mitte panna, siis pole sellet valitsuselt oodata Eesti - Vene piirilepingute uuesti ratifitseerimisele saatmist. Riigikogu on nende ratifitseerimisel kaks korda esimese lugemise teinud, kuid Venemaa pole sellele vastanud ning eelnõu on riigikogu ametiaja lõppemisega menetlusest välja langenud.

Isamaa on jätkuvalt EKRE-light

Mihkelson hinnangul on erakond Isamaa, mille ridadest tema 2017. aasta juunis lahkus, püsinud sellest ajast suuremate muutusteta. "Nii nagu ma iseloomustasin 2017. aastal valitud suunda, et see on EKRE väikevenna, EKRE-light kontseptsioon ehk siis peamine põhjus, miks lahkusin Isamaast, oli see, et Isamaa oli kaotanud usutuvuse pakkuda edasiviivat, kaasaegset, Eestile kohast poliitilist valikut," tõdes Mihkelson. Tema hinnangul on Isamaa konservatiivsel liinil paremasse äärmusesse kalduv ning ta ei näe selles väga suuri erinevusi EKRE aetud poliitikaga.

Kommenteerides Isamaa liikme Jüri Luige rolli praeguses valitsuses, rõhutas Mihkelson, et suhtub väga suure lugupidamisega Luige tegevusse nii varasematel kui viimastel aastatel. "Ometi ta on osa sellest valitsusest. Ma väga sooviks kuulda Jüri seisukohti nendes küsimustes, mis puudutavad Eesti - Vene piirilepingut, mis sõlmiti ajal, kui ta töötas suursaadikuna ja aitas väga palju kaasa sellele, et piirilepe 2014. aastal alla kirjutati. Samuti aitas ta saada Eestil NATO-sse ja oli väga oluline rahvusvahelise toe leidmiseks, et meilt Vene väed 1994. aastal välja viidi, mis tagas selle, et Eesti välispoliitika on nii edukas olnud nagu ta täna on," rääkis Mihkelson veebisaates.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: