"Esimese stuudio" saatejuht küsis külalistelt, kas globaliseerumisvastaste meeleolude tõus ja riikide koostööd takistavad rahvuslikud huvid on oht Euroopa Liidule.

"Mina arvan, et see on oht ja ma arvan, et n-ö toonide mahatõmbamine on oluline. Igasuguste populistlike süüdistuste tegemine tuleb ära lõpetada. Tuleb rahulikult vaadata, kuidas maailmas asjad toimivad, minna tagasi põhiväärtuste juurde, hoida seda, mis on hea, pingutada selle nimel, et asjad, mis on juba Euroopa Liidus ära otsustatud, ka ellu viiakse. Täna on väga palju seda, et tegelikult juba kokkulepitud tegevused majanduses, finantsides - riigid ei täida neid. Tuleb minna selleni, et riigid hakkaksid täitma kokkuleppeid ja uusi asju mitte liiga palju juurde võtta," vastas Terras.

Küsimusele, kas Euroopa Komisjonil peaks olema suuremad volitused, et reegleid rikkuvaid riike karistada, vastas Hussar, et tegelikult on Komisjon suutnud ennast jõuliselt kehtestada. Ta tõi näiteks Kreeka abipaketi.

"Hea näide on see, kuidas lahendati seesama abipaketi küsimus ehk nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Komisjon suutsid ennast väga jõuliselt kehtestada. Loomulikult, siin sõltub väga palju ka sellest, millised inimesed juhivad Euroopa Komisjoni, millised inimesed on Euroopa Liidu Nõukogus ja kas nad suudavad ennast kehtestada," rääkis ta.

"Täna võime öelda, et meil on regulatsioonid olemas - neid regulatsioone tuleb hakata täitma. Meil on olemas ka eurotsooni reeglite rikkumise osas väga selged regulatsioonid, mida teha, milliseid trahve määrata jne. Ja neid tuleb täitma hakata," lisas Hussar.

Terras nõustus Hussariga. "Siinkohal olen ma absoluutselt nõus. Tuleb täita neid asju, mis juba kokku lepitud ja ka sanktsioneerida ja jälgida õigusriigi põhimõtteid."

Terras ja Hussar rääkisid ka Euroopa kaitse- ja välispoliitikast.

Terras ütles, et tema hinnangul on Euroopa julgeoleku alustala jätkuvalt NATO ning püüd asendada seda näiteks Euroopa Liidu armeega pole tema sõnul aluslepingute järgi isegi võimalik.

Ta lisas samas, et Euroopal on siiski oma julgeolekuline ja kaitseline roll olemas - küberkaitse. Ta tõi näiteks ka kaitsemajanduse, mille puhul võiksid EL-i ettevõtted välja töötada ühised standardid, samuti võiks EL-i riigid tema arvates ühiselt investeerida uutesse tehnoloogiatesse.

Ta lisas, et EL-i kaitsekoostöös pole midagi negatiivset ning näiteks koostöö migratsiooni piiramiseks on olemas. Terrase hinnangul peaks aga järgmine EL-i finantsraamistik nägema ette vahendeid välispiiride kindlustamiseks.

Terras märkis, et EL-i välisteenistus peab hoidma rohkem pilku peal maailmas toimuvatel arengutel ning maailmaareenil aktiivsemat rolli mängima.

Hussar tõi välja, et migratsioonikriis on aidanud EL-i riikide koostööd tihendada, samuti on paranenud koostöö välispiiride kaitsmisel. Ka märkis Hussar, et Türgi ja teiste Vahemere riikide pagulaslaagrite rahastamisega on EL hästi edasi liikunud.

Samas leidis Hussar, et EL peaks rohkem mõtlema migrantide päritoluriikidele ja seal olukorra lahendamisele - milliseid investeeringuid teha, kuidas parandada sealset elukeskkonda. Kliimamuutusega võitlemine on tema sõnul üks osa sellest.

Muu hulgas võiks Hussari hinnangul tegeleda EL aktiivsemalt nende illegaalsete migrantidega, kes on võimalik tagasi saata nende koduriiki, kuna seal ei ole sõda ja ohtu nende elule.