"Arvan, et see oli vale samm Euroopa Nõukogu poolt. Kahtlemata, see ei tekita usaldust nendes riikides, kellel on Venemaaga probleeme, nagu Gruusia, Ukraina. Kokkuvõttes, kuhu see välja võib viia, ennustada ei oska, aga Euroopa Nõukogu oleks pidanud olema resoluutsem," rääkis inimõiguste instituudi nõukogu liige Mart Nutt "Aktuaalsele kaamerale".

Nuti hinnangul näitab ministrite deklaratsioon lõhesid Euroopas.

"Oleme seda ka täheldanud, et osa Euroopa riikide valitsusi on soovinud Venemaale kehtestatud sanktsioone lõpetada. Ma ei hakka neid nimepidi ette lugema, kõik teavad, kellest jutt, aga kokkuvõttes, kõige suurem probleem on see, et Euroopa ühtsuse murenemine teeb kahtlemata Euroopa nõrgemaks," lisas ta.

Seda, kas nüüd võib hakata EL Venemaale kehtestatud sanktsioone leevendama, on Nuti sõnul praegu keeruline öelda.

"See võib tähendada ka seda, et sanktsioonid kaotatakse üldse ära, aga ma loodan, et asi sinnamaani ei lähe," märkis ta.

Venemaa hääleõigus ENPA-s on peatatud pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Eesti hääletas deklaratsiooni vastu.