Kaljulaid: Venemaaga suhtlemisel on vaja strateegilist kannatust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi/ERR

Agreassiooni eest Ukrainas Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) hääleõigusest ilmajäänud Venemaa kohtlemisel on vaja strateegilist kannatust ning oma väärtustest kinnihoidmist, mitte järeleandmisi teha ja ta ENPA-sse tagasi võtta, ütles president Kersti Kaljulaid.

"Meil on vaja strateegilist kannatust. See on olukord, kus põrkuvad huvid ja väärtused. Väikeriigil on selles olukorras hästi lihtne oma valikut teha – me saame olla alati ja ainult väärtuste poolel. Huvid saavad muutuda, pöörduda, aga väärtuskompass ei saa," ütles Kaljulaid reedel pärast kohtumist riigikogu liikmetega, kes eeldatavalt järgmisel nädalal valitakse Eestit ENPA-s esindavasse delegatsiooni.

Euroopa Nõukogu on 47 riiki ühendav inimõiguste kaitsega tegelev rahvusvaheline organisatsioon, millel tugineb Euroopa Inimõiguste Kohus ning mille liikmed on ka Euroopa Liitu mittekuuluvad maad. Ainsana Euroopast ei kuulu organisatsiooni Valgevene. ENPA-sse kuuluvad kõigi liikmesriikide parlamentide esindajad, organisatsiooni teine juhtorgan on ministrite komitee.

Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi okupeerimise pärast hääleõigusest ilma, venelased kaotasid kohad ENPA juhtorganites ja missioonides. Solvunud Venemaa keeldus seepeale assamblee istungitel osalemisest ja 2017. aastal otsustas peatada oma 33 miljoni eurose liikmemaksu tasumise. Summa moodustab nõukogu eelarvest umbes seitse protsenti. Tänavu juunis möödub kaks aastat Venemaa maksete lõpetamisest ning selle täitumisel tekib organisatsioonil õigus Venemaa liikmesus peatada.

Teema tõusis uuesti avalikkuse tähelepanu alla, kuna Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitas mai keskel ENPA-l astuda samme Venemaa delegatsiooni tagasivõtmiseks. Venemaa delegatsiooni osalemine ENPA järgmisel, juuni lõpus toimuval sessioonil on oluline, kuna siis valitakse sellele uus peasekretär.

Venemaa on ähvardanud ise Euroopa Nõukogust lahkuda, kuid siis kaoks Vene kodanikel õigus kaevata oma riik Euroopa Inimõiguste Kohtusse, mille otsuseid Vene võimud väidetavalt on seni siiski täitnud. See ongi viinud mitmed Lääne-Euroopa riigid seisukohale Venemaa ENPA-sse tagasi tuua.

"Oluline on meeles pidada, et nende sanktsioonide põhjus oli jäme rahvusvahelise õiguse rikkumine Venemaa poolt. See ei olnud protseduuriline otsus, see oli väärtuspõhine otsus," rääkis president Kaljulaid reedel tehtud avalduses.

"Ja kui me nüüd vaatame taas, aastal 2019, siis Krimm on jätkuvalt okupeeritud. Donbassis käivad jätkuvalt iga päev lahingud. Kui me vaatame Venemaa käitumist, siis ka arvestatav osa Gruusia territooriumist on jätkuvalt okupeeritud. Midagi ei ole muutunud paremaks. Ja nüüd arutatakse ENPA-s, kas tuleks neist viie aasta eest seatud sanktsioonidest loobuda, sest Venemaa on ähvardanud nende jätkudes jäädavalt lahkuda Euroopa Nõukogust," rääkis Kaljulaid.

"Lahendus patiseisule ja probleemidele ENPA-s ei saa olla lahendatav mingite poliitiliste kompromisside ja hääletustega seal saalides. Lahendus saab tulla üksnes Venemaa käitumise muutumisega Ukrainas ja Gruusias. See saab tulla nii, et rahvusvaheline õigus hakkab taas kehtima. Ning siis saame arutada, kas või kuidas kanduvad nende käikude tulemused üle ENPA-sse ja teistesse Euroopa Nõukogu konventsioonisüsteemiga seotud kehamitesse.

Vene delegatsiooni tagasivõtmisega satuksid vastuollu Ukraina kaitsmine Venemaa ageressiooni eest ja Vene kodanike kaitsmine Euroopa inimõiguskohtus Vene riigivõimu omavoli eest, tõdes president Kaljulaid.

"Arutasime, kuidas me taktikaliselt saaksime tagada seda, et kõik fraktsioonid oleksid Eesti positsioonidest teadlikud vaatamata sellele, et ettepandavates tekstides räägitakse justkui protseduurikast aga tegelikult käib jutt ümber selle elevandi, kes toas on, ehk Venemaa. Oli sisukas arutelu ning ma tänan delegatsiooni tulevasi liikmeid, kes olid nõus täna siia tulema," ütles president pärast kohtumist tehtud avalduses.

Riigikogu ENPA-delegatsiooni liikmeteks on esitatud Maria Jufereva-Skuratovski Keskerakonnast, kellest peaks saama ka delegatsiooni juht, Jaak Madison Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) ning opositsiooni esindajana Eerik-Niiless Kross Reformierakonnast. Asendusliikmeteks on esitatud Indrek Saar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Raivo Tamm Isamaa fraktsioonist.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: