Herkel: Venemaa hääleõiguse taastamine ENPA-s võib mõjutada ka EL-i ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) pikaaegne Eesti delegatsiooni liige Andres Herkel tunnistas, et kuigi Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit on kaks erinevat asja, võib Venemaa hääleõiguse taastamine mõjutada ka mõnede EL-i liikmesriikide seisukohti Venemaa suhtes kehtestatud EL-i sanktsioonide asjus.

President Kersti Kaljulaid kohtus reedel Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni tulevaste liikmetega. Juunis otsustab assamblee, kas anda Venemaale tagasi hääleõigus, mis võeti ära Ukraina sündmustega seoses. President toonitas, et Venemaaga suheldes on vaja strateegilist kannatust ja oma väärtustest kinni hoidmist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viis aastat tagasi jäeti Venemaa delegatsioon Krimmi okupeerimise pärast assamblees hääleõigusest ilma. Rääkides Eesti positsioonist Venemaa hääleõiguse taastamisel ütles president, et Eesti saab väikeriigina olla vaid väärtuste poolel.

"Otsus omal ajal peatada Vene delegatsiooni hääleõigus Krimmi pärast oli julge ja väärtuspõhine. Aga täna eksisteerib veel teine põhjus hääleõigus peatada - see, et Venemaa ei ole tasunud oma liikmemaksu," märkis riigipea.

Eesti delegatsiooni tulevane juht Maria Jufereva-Skuratovski (Keskerakond) ütles, et delegatsiooni liikmed olid presidendi seisukohtadega nõus. "Me lähtume sellest loogikast, et kui mõni riik ei täida talle peale pandud kohustusi, siis ei pea tal olema ka hääleõigust," sõnas ta.

Jufereva-Skuratovski ise ENPA istungist ise osa ei võta. "Mul oli tõepoolest kavandatud teine õppereis juba ammu, kui mina olin Lasnamäe linnaosa vanem. Aga kui mina läheksin, siis mina järgiksin sama joont nagu Eesti," selgitas ta.

24. juunil toimuval ENPA istungil ei hakata otsesõnu arutama Venemaa hääleõiguse taastamist, vaid küsimust lahendatakse läbi protseduuriliste muudatuste.

Reformierakondlane Eerik-Niiles Kross ütles, et tõenäoliselt hääletatakse küsimust, kas hääleõiguse ära võtmist võib kasutada sanktsioonina.

"ENPA kodukorra variante hakatakse arvatavasti hääletama. Loomulikult kõik saavad aru, et tegelikult käib jutt Venemaast, aga see on siis looritatud sellise juriidilise protseduurikaga nii, et on täiesti võimalik, et on ENPA delegaate, kes päriselt ei saa aru, millest jutt käib," rääkis ENPA Eesti delegatsiooni tulevane liige Kross.

Kahe nädala eest kiitis Euroopa Nõukogu ministrite komitee heaks deklaratsiooni, mis soovitab juunis koguneval assambleel taastada Venemaa hääleõigus ENPA-s. Deklaratsioonile hääletasid vastu teiste riikide hulgas Ukraina, Eesti, Läti, Leedu, Gruusia ning Poola ja Suurbritannia.

"Aktuaalse kaamera" stuudios kommenteeris teemat Andres Herkel, kes on olnud ENPA delegatsiooni liige pikka aega - aastatel 2003-2019.

Ankur Oliver Kahu intervjuu Andres Herkeliga:

Tundub nii, et Eesti on jäänud üsna väikesesse seltskonda, mis puudutab Venemaale hääleõiguse taastamist. Millest see kõneleb?

Kunagi võeti see hääleõigus ära päris suure häälteenamusega. Nii et ma ei ütleks seda. Ministrid ei ole parlamentaarse assamblee liikmed. Ehk esimene mõtlemisviga, mille ministrite komitee tegi või mida ka selle tõlgendamisel on tehtud, et justkui oleks otsus sellega tehtud - ei. parlamendi liikmed on need, kes teevad selle otsuse. Kui teevad, kui see hääletusele tuleb, ja see asi käib ikkagi vastupidi. Et parlamentaarne assamblee on see, mis annab ministrite komiteele soovitusi, mitte vastupidi.

Kui tõenäoline teile tundub praegu, et venemaa saab hääleõiguse tagasi?

Ma ei söanda seda tõenäosust praegu hinnata. Mulle tundub, et diplomaatilistes kanalites paljudele paistab, et see niiviisi läheb. Olles olnud selle assamblee liige ja kaitstes ka sellist põlist parlamentaarset väärikust, ma ütleks, et assamblee liikmetel on kõigepealt võimalus siin vastu hakata ja omaette küsimus on see, et ega Venemaa ei ole oma delegatsiooni veel esitanud. Et üks asi, millest meil ei saada ka võib-olla päriselt aru, on see, et viimastel aastatel Venemaa lihtsalt ei ole oma delegatsiooni esitanud. Et millalgi rakendati, jah, sanktsioonid - võeti ära hääleõigus, võeti ära õigus osaleda välismissioonidel, olla assamblee nimel raportöör, nii öelda piirati tegevusõigust. Isegi seda ei saa päriselt öelda, et Venemaa delegatsioon heideti assambleelt täielikult välja. nad pärast neid sanktsioone lülitasid end ise välja ja arvestades seda, mis on Ukrainas toimunud, ja arvestades seda, et nii rahvusvahelise õiguse kui ka inimõiguste rikkumine on mastaapne, meile tundub, et Venemaa koht ei ole Euroopa Nõukogus ja nii ilmselt minu arvates peaks praegu ka olema. Aga tegelikult formaalselt seda kuuluvust ei ole kuidagi ära võetud.

Lühidalt üks küsimus veel. Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu on küll kaks täiesti eri asja, aga kuidas teile tundub, kas see deklaratsioon, mille ministrid tegid paar nädalat tagasi... kas see on samm lähemale Venemaale EL-i poolt seatud sanktsioonide leevendamisele?

Otsest seost kahtlemata ei ole. Aga kui nüüd peaks tõesti minema nii, et Venemaa ees peaaegu, et põlvitatakse, kutsutakse parlamentaarsele assambleele tagasi, siis kindlasti on selle teatav psühholoogiline mõju. Nii et see mõjuväli võib ulatuda paljude Euroopa Liidu riikideni, kes siis hakkavad neid meeleolusid kandma.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: