"Assamblee soovib võimalust kutsuda töös osalema parlamendi esindajad liikmesriikidest, mille delegatsioonid ei ole seal esindatud ehk Bosnia ja Hertsegoviinast ning Venemaalt," seisab avalduses. "Need riigid peavad esitama vastava dokumentatsiooni 2019. aasta juunikuise istungjärgu ajal."

Resolutsioonikava vaadatakse üle 24. juuni plenaaristungil Strasbourgis.

Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski ütles, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) toimunud arengud paistavad vastavat Venemaa ootustele.

Euroopa Nõukogu võttis maikuus vastu deklaratsiooni, mis annab Venemaa delegatsioonile võimaluse hakata taas osalema hääleõigusega ENPA töös.

Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst. Deklaratsiooni vastu hääletasid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia ja Suurbritannia.

Ministrite vastu võetud deklaratsioon Venemaa hääleõigust assamblees sisuliselt ei taasta, vaid see samm tuleb teha parlamentaarsel assambleel endal.

EN peatas Venemaa hääleõiguse pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal, mida Ukraina ja suurem osa maailmast peavad ebaseaduslikuks. Kreml lõpetas protestiks liikmemaksu tasumise.

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.

Kõrged Vene ametnikud on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. See tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule, millest on saanud tähtis koht neile, kes Vene kohtusüsteemi ei usalda.

Maikuine hääletus oli Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.

EN-i eesistumise üle võtnud Prantsusmaa ning Saksamaa on nõudnud miljonite tavakodanike huvides Venemaa nõukokku tagasi toomist. Saksa välisminister Heiko Maas ütles otsust kommenteerides, et "meie huvides ei ole" Venemaad väljas hoida.