Nõukogu 47 liikmesriigi välisministrid hääletasid ülekaalukalt deklaratsiooni poolt. Selles öeldakse, et kõigil liikmesriikidel peab olema õigus võtta võrdsetel alustel osa nõukogu kahe põhiorgani tööst.

Ministrite poolt tehtud deklaratsioon Venemaa hääleõigust ENPA-s sisuliselt ei taasta, vaid see samm tuleb teha parlamentaarsel assambleel endal.

Euroopa Nõukogu on 47 riiki ühendav rahvusvaheline organisatsioon, millel tugineb Euroopa Inimõiguste Kohus ning mille liikmed on ka Euroopa Liitu mittekuuluvad maad. Ainsana Euroopast ei kuulu organisatsiooni Valgevene.

Aprillis 2014 jäeti Vene delegatsioon ENPA-s Krimmi sündmuste pärast hääleõigusest ilma, hiljem kõrvaldati venelased ka ENPA juhtorganitest ja missioonidest. Solvunud Venemaa keeldus seepeale assamblee istungitel osalemisest ja 33 miljoni eurose liikmemaksu maksmisest. Summa moodustab nõukogu eelarvest umbes seitse protsenti.

Tänavu juunis möödub kaks aastat Venemaa maksete lõpetamisest ning selle täitumisel tekkib organisatsioonil õigus Venemaa liikmesus peatada.

Venemaa on olnud Euroopa suurima inimõigusorganisatsiooni liige alates 1996. aastast.

Kõrged Vene esindajad on ähvardanud nõukogust täielikult lahkuda. Kui Venemaa jääb Euroopa Nõukogust välja, siis ei see tähendaks ka, et venelased kaotavad ligipääsu Euroopa Inimõiguste Kohtule, millest on saanud tähtis koht oma õiguste kaitseks neile, kes Vene kohtusüsteemist õigust ei saa.

Välisminister Sergei Lavrov kinnitas aga reedel, et selle poole Moskva ei püüdle.

Reedene hääletus oli Euroopa institutsioonide esimene suur samm Venemaale kehtestatud piirangutest ja sanktsioonidest taganemise poole.

Ukraina välisminister teatas neljapäeval ootamatult, et ei võta Soomes peetavast istungist osa. Selles nähti veendumust, et Venemaa saab hääleõiguse tagasi.

Ukraina saadik EN-is Dmõtro Kuleba ütles, et "küünilise diplomaatia" tulemusena saavutatud deklaratsiooni vastu hääletas peale Ukraina veel viis riiki, nende seas Gruusia ja Balti riigid ning väljaande Politico teatel ka Poola ja Ühendkuningriik.

"See ei ole diplomaatia, see on allaandmine," ütles Kuleba.

"Me tahame, et Venemaa jääks Euroopa Nõukokku, aga me tahame, et Venemaa täidaks oma kohustusi ja lubadusi kõigis otsustes, mis on tehtud vastuseks Venemaa agressioonile Ukrainas," lisas ta.

Reedel EN-i eesistumise üle võtnud Prantsusmaa ning Saksamaa on nõudnud miljonite tavakodanike huvides Venemaa nõukokku tagasi toomist.

Reinsalu: hoiaku muutmine on vastuolus Euroopa Nõukogu väärtustega

Euroopa Nõukogu ministrite komitee tegi oma otsusega Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ettepaneku leida lahendus, mis annaks kõigi liikmesriikide delegatsioonidele võimaluse selle juuni istungjärgul osaleda, selgitas otsust välisminister Urmas Reinsalu.

"Formaalne hääletus ei toimunud selle üle, kas Venemaa liikmeõigused taastada. Hääletusega anti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poliitiline hoiak, mille kohaselt ministrid tervitavad, et kõigi riikide delegatsioonid saaksid Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee juuni sessioonil osaleda. Ja ministrite komitee pakkus välja teatud protseduure, kuidas on võimalik selle suunas liikuda," ütles Reinsalu ERR-ile.

Formaalselt hääletasid otsust riikide esindajad, suursaadikud Euroopa Nõukogu juures juba teisipäeval, lisas minister.

"Resolutsioon puudutas ühelt poolt ainult juuni sessioonil hääletamist, et Venemaa saaks sellel osaleda, aga teiselt poolt tehti ka üleskutse, et töötada välja spetsiifiline protseduur liikmeõiguste koha pealt, aga seda ei täpsustatud, kuidas see peaks toimima," rääkis Eesti välisminister.

"Aga loomulikult oli see kontekst seotud Venemaaga," nõustus Reinsalu, kes rõhutas, et Eesti koos Läti ja Leedu koos veel mõne riigiga hääletas resolutsiooni vastu.

Reinsalu sõnul on Euroopa Nõukogu positsioonide muutmine Venemaa suhtes ajal, kui Moskva pole loobunud oma agressiivsest käitumisest ning on alustanud Vene passide jagamist Ukrainale kuuluvates Krimmis ja Donbassis, vastuolus organisatsiooni väärtustega.

Eesti delegatsiooni kauaaegne liige ENPA-s Andres Herkel rääkis juba aprillis ERR-ile, et märgata on survet Venemaale ENPA-s hääleõiguse tagasi andmiseks ning selles suhtes on kriitiline juuni lõpus toimuv ENPA istung, kus hakatakse assambleele valima uut peasekretäri.

Nii Reinsalu kui ka Herkel rõhutasid reedel ERR-ile, et formaalselt saab Venemaa delegatsiooni hääleõiguse ENPA-s taastada ainult assamblee.

Berliin: Moskva peab kuuluma Euroopa Nõukokku, täitma kõiki kohustusi

Venemaa peab olema Euroopa Nõukogu täieõiguslik osaline ja täitma seejuures kõiki oma kohustusi, ütles reedel Saksa välisminister Heiko Maas.

"Venemaa koht on Euroopa Nõukogus, kusjuures kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega," säutsus Maas Twitteris.

Reedel teatati, et Maas kohtub Helsingis toimuva Euroopa Nõukogu ministrite komitee kõrvalt ka Vene ametivenna Sergei Lavroviga.

Vilnius nõuab EN-ilt Venemaa suunal põhimõttekindlat seisukohta

Euroopa Nõukogu peab ka edaspidi järgima Venemaa suhtes põhimõttelist seisukohta, vastasel juhul kaotab ta oma autoriteedi, ütles Leedu välisminister Linas Linkevicius. 

Linkevicius osales neljapäeval ja reedel Helsingis Euroopa Nõukogu välisministrite komitee istungjärgul, kus põhitähelepanu on kriisil, millesse EN sattus pärast Venemaa 2014. aasta otsust annekteerida Ukrainale kuuluv Krimmi poolsaar.

"EN peab ka edaspidi hindama Venemaa agressiivset tegevust põhimõttekindlalt, lähtudes oma väärtustest, või kaotab autoriteedi. Venemaa näitab mitte üksi retoorika, vaid ka käitumisega oma lähenemise muutumatust," märkis minister. 

Linkevicius rõhutas, et Leedu ei toeta Euroopa Nõukogu välisministrite komitee otsust, mis avab Venemaale ühepoolselt tee nõukogu parlamentaarsesse assambleesse (ENPA). Tema sõnutsi peab Venemaa selleks esimesena samme astuma.