Kui eelmisel aastal Sagadil toimunud kahepäevasest väljasõiduistungist piisas riigieelarve strateegia vastuvõtmiseks, siis sel aastal nii lihtsalt ei läinud. Peamisi põhjusi selleks oli osapoolte sõnul kaks: uus valitsuse koosseis ja eelmise aastaga võrreldes väiksem eelarvevabadus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui eelarve menetlemise algjärgus oli juttu, et riigieelarvet tuleks käsitleda uues võtmes, siis kardinaalseid muudatusi selles ei tehta.

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles, et osa koalitsioonierakondade valmisolek on olnud, et eelarve reegleid muudetaks, aga jätkatakse ikkagi praeguse eelarveseaduse baasalusel. "Mis tähendab ka seda, et me peame usinasti otsima säästu ja kokkuhoiu kohti, et selle rahaga, mis meil on, tõhusamalt valitseda, mis haakub ka meie lubadusega riigireform teha," lausus ta.

Valitsus jätkab eelarve menetlemist neljapäeval ja vajaduse korral ka järgmisel nädalal. Eelarve arutelu on uue valitsuse esimene tõsisem töö ning koalitsioonipartnerid nentisid, et kuigi läbirääkimised on olnud keerulised, on see protsess neid liitnud.

"Koalitsioon on täna õhtuks tugevam kui kaks päeva tagasi," märkis Ratas.

Martin Helme ütles, et tema on optimistlik, et alkoholiaktsiise langetatakse juba 1. juulist. "Arutelu käib, millal langetatakse ja mil määral, kas me langetame lahjale ja kangele (alkoholile) ühepalju. Tänase arutelu tagajärjel oleme me märksa rohkem üksmeele saavutanud, aga peame detailides edasi töötama," rääkis ta.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul käsitleti teiste asjade hulgas ka alkoholiaktsiisi alandamist, kuid ühtegi lõplikku kokkulepet ei tehtud. "Oleme alkoholiaktsiisi langetamisele lähemal kui kunagi varem," märkis ta siiski.

Peaminister Jüri Ratas omakorda kinnitas, et koalitsioon ei ole kindlasti taganenud Keskerakonna valimislubadusest ehk erakorralisest pensionitõusust. "Mis suurusjärgus, mis aastal, selle peab riigi eelarvestrateegia välja selgitama," ütles ta.

Ratas puudutas põgusalt ka päästjate, politseinike ja haridustöötajate palkasid. "Palgad on tõusnud viimasel kolmel aastal, kuid kindlasti ei ole see piisav siseturvalisuse sektoris ja haridusvaldkonnas, aga peame arvestama reaalsete võimalustega. Aga me ei saa anda lubadust, mille pole katet," ütles ta.

Küsimusele, kas riik plaanib laenu võtta, ütles Martin Helme, et see on üks asjadest, mis on suurte plaanide osa. "Meil on kaks asja vaja ära otsustada: mis on need asjad, mida me tahame laenurahaga teha – see on raha kulutamine, mis peaks hakkama meile raha tagasi tooma. Peame silmas pidama ka, et me raha niiviisi kaasaksime, et me Eestis ega Euroopas laiemalt kokku lepitud reegleid ei rikuks," rääkis ta.

Eraldi koostatakse 2020. aasta riigieelarve eelnõu, kus on täpsemalt kirjeldatud järgmise aasta tulud ja kulutused. Tulenevalt 2017. aasta vastu võetud riigieelarve seaduse muudatustest on tänavu esimene aasta, kui riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostatakse samal ajal, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsus peab kiitma tuleva aasta eelarve eelnõu heaks hiljemalt mai lõpul. Vajadusel jätkab valitsus eelarvekõnelusi sügisel, lähtuvalt suvisest rahandusprognoosist.

Järgmise aasta eelarve võtab vastu riigikogu, kes arutab seda sügisel.