Juhan Kivirähk: eurovalimised näitavad usaldamatust Ratase valitsuse vastu ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk
Juhan Kivirähk Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu valimistest möödunud kahe ja poole kuu jooksul on Eesti poliitikaelu keenud üsna palaval temperatuuril. Ometi näitavad küsitlustulemused, et suurem osa valijatest märtsi alguses tehtud otsust muutnud ei ole, kommenteerib Juhan Kivirähk.

Kui võrrelda vastuseid küsimustele "Kelle poolt Te hääletasite riigikogu valimistel?" ja "Kelle poolt te hääletaksite, kui riigikogu valimised toimuksid järgmisel nädalal", on oma eelistusele kindlaks jäänud 92 protsenti Eestimaa Roheliste, 90 protsenti Reformierakonna, 87 protsenti Keskerakonna, 86 protsenti EKRE, 83 protsenti Isamaa, 80 protsenti sotsiaaldemokraatide ja 78 protsenti Eesti 200 valijaist.

Vaid Vabaerakonnal ja Elurikkuse Erakonnal on see näitaja 58 protsenti, 42 protsenti nende poolt riigikogu valimistel hääletanud valijaist teeks täna teistsuguse otsuse.

Nii ongi mai alguses kombineeritud meetodil läbi viidud küsitluse tulemused üsna sarnased sellele, mida nägime 3. märtsi õhtul: Reformierakond saaks 26 protsenti, Keskerakond 22 protsenti, EKRE 18 protsenti, Isamaa 11 protsenti ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 10 protsenti valijate häältest.

Erinevalt riigikogu valimiste tulemustest pääseks praeguse seisuga üle valimiskünnise ka Eesti 200, kogudes kuus protsenti toetust. 23 protsenti valijaist oma eelistust öelda ei osanud.

Teistsugused hindamiskriteeriumid

Hoopis teistsuguseks tõotavad kujuneda erakondade toetused aga eelseisvatel valimistel Euroopa Parlamenti. Seda, et europarlamendi valimistel mängivad suuremat rolli konkreetsete kandidaatide nimed, on korduvalt välja toodud. Ent küllap on pisut teistsugused ka valijate hindamiskriteeriumid, kui nad kaaluvad kandidaatide sobivust tööks riigikogus ja Euroopa Parlamendis.

Nii ongi Marina Kaljurand, kes oli populaarseim presidendikandidaat avaliku arvamuse hinnangutes ka 2016. aasta presidendivalimistel, teinud riigikogu erakondadest väikseimat toetust omava Sotsiaaldemokraatliku Erakonna populaarsusega imet ning tõstnud selle Euroopa Parlamendi valimiseelistuste pingereas esikohale.

Marina Kaljuranna poolt lubavad oma hääle anda tervelt 18 protsenti valijaist – sellise häälesaagiga oleks Kaljurannal võimalus valituks saada ka üksikkandidaadina. Kokku hääletaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt 23 protsenti valijaist. Samal ajal on tähelepanuväärne see, et Kaljuranna edu sotside reitingut riigikogu valimiseelistuste arvestuses ei kasvata.

Seevastu Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE toetus europarlamendi valimistel jääb madalamaks kui on nende reiting riigikogu valimisi silmas pidades. Reformierakonna kandidaate valiks 20 protsenti, Keskerakonda 19 protsenti ja EKRE-t 11 protsenti valijaist. Isamaa toetus eurovalimistel nende riigikogu valimiste toetusest väga palju ei erine (9%), samal tasemel riigikogu valimiseelistusega on Eesti 200 toetus (6%).

Marina Kaljuranna poolt hääletaksid 15 protsenti neist, kes riigikogu valimistel pooldaksid Reformierakonda, samuti 10 protsenti Keskerakonna, 12 protsenti Isamaa, 20 protsenti Eesti 200, 13 protsenti roheliste ja isegi 6 protsenti EKRE valijaist. Neist vastajaist, kes riigikogu valimistel ei toetaks mitte ühtegi erakonda, annaks eurovalimistel oma hääle Marina Kaljuranna toetuseks 34 protsenti.

Populaarsuselt järgmine kandidaat on Yana Toom, kelle poolt hääletaks 10 protsenti valijaist, kuid tema hääled tulevad valdavalt neilt valijatelt, kes ka riigikogu valimistel valiksid Keskerakonda. Sama kehtib populaarsuselt kolmanda kandidaadi, Andrus Ansipi kohta, kes kogus küsitluses 8 protsenti toetust. Temalgi pole erakondade-ülest populaarsust nagu Kaljurannal.

Neli mandaati opositsioonile

Lisaks Kaljurannale, Toomile ja Ansipile võib Euroopa Parlamendi mandaadile loota ka Indrek Tarand, kelle personaalne häälesaak pole nii muljetavaldav kui varasematel valimistel, kuid kes pääseb vanale töökohale tänu Kaljuranna hiilgavale tulemusele. Teise mandaadi peaks saama ka Reformierakond, kuid seda ei saa Taavi Rõivas, kes visalt võitles teise positsiooni eest valimisnimekirjas, vaid Reformierakonna nimekirja kolmas number Urmas Paet.

Kuues mandaat kuulub EKRE-le, mille nimekirjas koguvad enam-vähem võrdset toetust esinumber Mart Helme ja nimekirja viimane Jaak Madison. Isamaa esinumber Riho Terras peab aga ilmselt jääma ootama brittide Euroopa Liidust lahkumist ning ka siis võib selle mandaadi tema eest napsata hoopis sotsiaaldemokraatide või reformierakonna paremuselt kolmas kandidaat.

Miks mitte keskerakondlane? Keskerakonna šansse kahandab valijate vähene aktiivsus. Kuigi Keskerakonna toetus on küsitlustulemuste põhjal Reformierakonnaga võrdne, on nende vastajate seas, kes kavatsevad kindlasti valimistel hääletada, Keskerakonna toetus vaid 15 protsenti. Tõenäoliselt valimistel osalejate seas on see aga 25 protsenti.

Nendest, kelle valimiskavatsus on vaid tõenäoline, ilmselt suur osa tegelikult hääletama ei tule. Nii nagu juhtus Keskerakonna baasvalijatega ka riigikogu valimistel.

Üksikkandidaat Raimond Kaljulaidi poolt hääletaks 6 protsenti valijaist, seejuures venekeelsete valijate seas on tal toetajaid 15 protsenti. Kaljulaidi toetab seitse protsenti neist, kes riigikogu valimistel hääletaksid Keskerakonna poolt, kuid teda toetavad ka paljud roheliste, Eesti 200, sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valijad.

Seega läheb Eesti kuuest euromandaadist neli opositsioonierakondadele. Arvestades, et Keskerakonna esinumber Yana Toom on avalikult väljendanud oma vastumeelsust praeguse valitsuskoalitsiooni suhtes, saab Eestist Euroopa Parlamenti lähetatute seas olema vaid üks tänase võimuliidu liige. See on üsna kesine tulemus Jüri Ratase valitsuse jaoks – sisuliselt tähendab see valijate umbusaldusavaldust praegusele koalitsioonile. 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: