Kristi Raik: euroskeptikud ei hakka Euroopa Liidu protsesse takistama ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti välispoliitika instituudi direktor Kristi Raik ütles, et euroskeptikud ei saa hakata ilmselt väga tugevalt Euroopa Liidu protsesse takistama, küll aga nad võivad euroasjade edasi viimist raskemaks teha.

"Väga palju on räägitud sellest, kuidas just need Euroopa Parlamendi valimised on väga erakordsed. Ja seda seetõttu, et nüüd justkui oleks küsimus selles, kas Euroopa Liit üldse alles jääb tulevikus. Ma arvan, et selline vastandumine, mida me oleme näinud Euroopa Liidu pooldajate ja vastaste vahel tegelikult ei ole debatile väga hästi mõjunud. Eurovastased on olnud väga häälekad ja Euroopa Liidu pooldajad on olnud kaitsepositsioonil, aga samas ei ole nad väga palju välja käinud visioone ja seisukohti selle kohta, mida nad siis tahavad Euroopa Liidus teha," rääkis Raik.

Raik pidas seda olukorda üllatavaks, arvestades, et Euroopa Liidu toetus on hetkel kõrge. Muret tekitab tema sõnul aga see, kas need Euroopa Liidu pooldajad ka valima lähevad.

Saatejuht Johannes Tralla küsis Raigilt, kas nendel hirmudel, et euroskeptikud võivad saada Euroopa Parlamendis nii suure esindatuse, et protsessid, kas peatatakse, enam ei suudeta milleski kokku leppida või algab lausa vaikne lagunemine.

Raik vastas, et küsitluste tulemusi vaadates tundub, et väga murelik olemiseks põhjust ei ole. Ta märkis, et euroskeptikud ei saa ilmselt hakata väga tugevalt Euroopa Liidu agendat mõjutama, aga siiski saavad asjade edasi viimisel olla takistuseks.

Raik rääkis, et ta ei näe märke sellest, et Euroopa Liit oleks muutumas liitriigiks. "Euroopa Liidus on ikka olnud alati föderalismi pooldajaid, aga nad ei ole kunagi olnud väga tugevad. Ja praegu kindlasti ei ole piisavalt toetust liitriigi tugevdamise pooldajatel," lausus Raik.

Raiki sõnul on probleemiks see, et euroala reeglitest ei peeta tihti kinni.
Ühtse miinimumpalga kehtestamise ideed Euroopa Liidus Raik eriti realistlikuks ei pea, sest ei ole piisavalt toetust.

Samuti ei näe Raik, et Euroopa Liit ühtse välispoliitikaga jõulisemaks muutuks. "Välispoliitika on valdkond, mis on selgelt valitsuste vaheline ja kus tehakse otsuseid konsensuse põhimõttel ja see on üks Euroopa Liidu ühise välispoliitika nõrkuse põhjus. Aga samas tuleb ka tunnistada, et valmisolekut või eeldusi selleks, et seda lähenemist muuta, ei ole. Liikmesriigid on liiga erinevad, meil ei ole ühist strateegilist nägemust sellest, millised on ohud, millega me peaksime välis- ja julgeolekupoliitikas tegelema," sõnas ta.

Johannes Tralla viita aga heaks näiteks ühtse välispoliitika toimimisest Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Raik sellega nõustus ja prognoosis, et sanktsioonipoliitika jätkub.

Oluline tuleviku teema on Raiki sõnul see, milline saab olema Euroopa Liidu Hiina-poliitika. Ta võrdles selles kontekstis Euroopa Liitu Ameerika Ühendriikidega.

"Nähakse seda, et Hiina ei tegutse päris ühiste mängureeglite kohaselt. Hiina püüab oma turgu kaitsta, aga samas kasutada ära seda, et Euroopa Liidu turg on väga avatud. See olukord on tasakaalust väljas," ütles ta.

Raik viitas, et Euroopa Liidus on järjest rohkem hakatud rääkima Hiina puhul majanduslike võimaluste kõrval ka Hiina kohalolekuga seotud ohtudest.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: