Ansip: EL-i föderaliseerumise vastased võitlevad väljamõeldud tondiga
Reformierakonna esinumber Euroopa Parlamendi valimistel Andrus Ansip ütles Vikerraadio saates "Euroopa valib", et Euroopa Liidu föderaliseerumise vastased võtlevad enda väljamõeldud tondiga, sest liikmesriikide seas liitriigi loomiseks tahet ei ole.
Andrus Ansip ütles saate alguses, et tema sooviks Euroopa Parlamendis jätkata digitaalsete teemadega.
Ansip ütles, et meie kõigi huvides on, et Euroopa Liidus valitseks ühtsus. Tema sõnul ongi nende valimiste suur valiku koht see, kas tahetakse hoida Euroopa Liitu ühtsena või seda killustada.
"Mina olen kindlalt seda meelt, et Euroopa Liidu ühtsus on Eesti huvides," lausus Ansip.
Ansip viitas, et EKRE esimees Mart Helme sõnul on Euroopa paremkonservatiivsete poliitiliste jõudude ühiseks vaenlaseks föderaalne Euroopa. "Sõbrad. See on täiesti pseudoteema. Meil on aluslepingusse kirjutatud, et Euroopa Liit on riikide liit. Nii oli, on ja jääb," sõnas Ansip.
Ansip märkis, et ta ei näe Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas mingisugust tahet avalda aluslepingut ja asuda seda põhimõtet revideerima.
Ta lisas, et selle välistab ka liikmesriikide panus Euroopa Liidu eelarvesse. "Me ei ole siiani kunagi suutnud Euroopa Liidu eelarvesse koondada rohkem kui ühe protsendi liikmesriikide rahvuslikust kogutulust. Kemplus käib 0.1 protsendist, mida võiks rohkem maksta. Aga kas ühe protsendi rahvusliku kogutuluga on võimalik ülal pidada mingit föderaalset riiki? Terve mõistusega inimene teab, et see on absoluutselt välistatud. Vaja oleks vähemalt paarkümmend korda suuremat eelarvet, et mingit föderaalset riiki ülal pidada. Pole mingit tõenäosust, et liikmesriikidel oleks tahtmine suurendada seda Euroopa Liidu eelarvet paarkümmend korda," lausus Ansip.
"Need, kes võitlevad Euroopa Liidu föderaliseerumise vastu, need tegelikult maalivad ühe tondi seina peale ja hakkavad siis selle tondiga võitlema. Sellel ei ole mitte mingisugust pistmist reaalsusega. Minu arvates on see puhas aja raiskamine," lisas Ansip.
Ansip märkis, et kui domineerima hakkavad populistlikud jõud, siis väikeriigid kaotavad. Ta lisas, et kaotaks ka näiteks populistlik Itaalia või populistlik Prantsusmaa, sest ka need riigid on üksjagu väikesed selleks, et võistelda maailmas kõige suuremate riikidega - Hiina ja Ameerika Ühendriikidega.
Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Ansipilt, kas Euroopa Liidus peaks hakkama otsuseid langetama kvalifitseeritud häälteenamusega. Ansip vastas, et praktikas ei pruugi mõne riigi taoline maha hääletamine olla teostatav ja et ta ka ei soovi, et poliitilisi pingeid Euroopasse juurde tuleks.
Immigratsioonist rääkides ütles Ansip, et kvoodikorras pagulaste riikidesse paigutamist ta ei toeta. "21. sajandul ei ole võimalik muuta kedagi sunnismaiseks, sundida teda elama selles riigis, kus ta elada ei taha ja seetõttu mina nendest kvootidest, olgu nad kohustuslikud või vabatahtlikud, ülearu palju ei arva," sõnas Ansip.
Samas rõhutas Ansip solidaarsuse olulisust, kui mõnd liikmesriiki peaks tabama põgenike laine. Samal ajal rõhitas ta Euroopa Liidu piiride tõhusama kaitsmise vajadust.
Küsimusele, kas mingil hetkel võib solidaarsusest saada sund, vastas Ansip, et solidaarsus peab tulema ikkagi südamest.
Ansip rääkis, et ta ei usu reguleeritud hindadesse, olgu teemaks Euroopa Liidu miinimumpalk või lisamaks lennukipiletitele.
Andrus Ansip ütles, et tema eelistus oleks Euroopa Parlamendis jätkata ALDE fraktsiooni liikmena. "Seal moodustatakse ühine grupp ALDE, En Marche´i ja veel mõnede baasil. See saab päris tugev grupp olema," lausus ta.
Samas tunnistas ta, et ka Euroopa Rahvaparteiga on tal paljudes küsimustes ühine arusaamine.
Ansip heitis saates peaminister Jüri Ratasele (KE) ette argust. "Kui solvatakse vabariigi presidenti, kui solvatakse Eesti naisi, siis ta peab selja sirgu ajama ja asuma meie naiste kaitsele. Me ei saa sellega leppida, et avalik ruum on risustatud, et sõnad devalveeritud," lausus Ansip.
Toimetaja: Aleksander Krjukov