Varem on kavandatavale teisele Nord Streami gaasitorule esitatud kaks trassivarianti – 2017. a valmis keskkonnamõju hindamise aruanne (KMH) Bornholmi saarest kagusse jäävale trassile, mis läbiks Taani territoriaalvett. Taani parlament aga kehtestas 1. jaanuarist 2018 seaduse, mille järgi peab riigi terroitoriaalvett läbivale gaasitrassile oma heakskiidu andma välisminister, kes hindab projekti kooskõla Taani välis-, turvalisus- ja kaitsepoliitika huvidega.

Kuivõrd see muutis gaasitoru rajamise arendaja jaoks kahtlaseks, sest seadus annab välisministrile õiguse toru rajamine vetostada, esitati mullu täiendav taotlus uurida Bornholmi saarest loodesse jäävat trassivarianti, mis jääks väljapoole Taani territoriaalvett.

Mõlema trassivariandi kohta esitas arendaja Taani võimudele taotluse, kuid Taani pole neile vastanud.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rainer Persidski vastas ERR-ile, et Taani selgituste kohaselt on nii 2017. kui 2018. aastatel aset leidnud menetlustes toimunud edasiminek, kuid need pole lõpetatud.

Kuivõrd Taani nõudis arendajalt Bornholmi saarest lõunast mööduvat varianti, mis samas ei läbiks riigi territoriaalvett, siis nüüd on arendaja sellise trassivariandi ka kaardile märkinud ja seda uurima asunud.

"Erinevate alternatiivide hindamine ja võrdlemine on vajalik ka Taani pädeva asutuse – Taani Energiaagentuuri – hinnangul oluline, et selgitada välja väljapoole Taani territoriaalvett jäävatest alternatiividest kõige optimaalsem lahendus keskkonna ja ohutuse vaatepunktist," selgitas Persidski.

Keskkonnaministeerium korraldas Taani poolt saadetud materjalide avaliku väljapaneku, ning kel huvi, sai esitada oma arvamuse. Ministeerium kogus kokku tagasiside ning edastas selle Taanile, ütles Persidski. "Selliselt on käitutud nii varasemalt kui ka praeguse, kagusuunalise trassi menetluse puhul. Taani ootab võimalikke kommentaare 17. juuliks," lausus ta.

Eestilt arvamuse küsimine on vaid osa KMH kinnitamise ametlikust käigus ning tegelikku mõju Taani lähedale plaanitav trassilõik meile ei avalda.

"Taani saadetud materjalides on hinnatud piiriülest mõju ka lähinaabritele – Rootsile, Saksamaale, Poolale – kokkuvõttes ebaoluliseks," märkis Persidski.

Nord Stream 2 pidi algselt valmima käesoleva aasta lõpus, kuid Taani riigi nõudmine leida gaasitorule uus trass tähendab, et Nord Steam 2 kasutuselevõtt võib lükkuda edasi aastaid.

Nord Stream on taanlaste nõudmiste vastu protesteerinud, viimati tehti seda 20. mail pressikonverentsil Moskvas.

Gazpromi partnerid on Nord Steam 2 projektis Saksa firmad Uniper ja Wintershall, Austria OMV, Briti-Hollandi Shell ja Prantsuse-Belgia Engie. Kõik firmad on investeerinud projekti veidi alla miljardi euro, ülejäänu maksab Gazprom.

Nord Stream 2 rajamine on leinud tugevat vastuseisu USA ja paljude Ida-Euroopa riikide poolt, sest kardetakse Venemaa mõjuvõimu kasvu. Uus gaasitoru lubaks Venemaal gaasi Euroopasse transportida Ukrainat läbimata.

Nord Streami esimene etapp valmis 2012. aasta sügisel.