Ratas kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et erakorraline pensionitõus on jätkuvalt valitsuse tahe. Millal see täpselt tuleb, kas järgmisel või ülejärgmisel aastal, seda on tema sõnul veel vara öelda. "Need arutelud jätkuvad," märkis ta.

Vastates ajakirjaniku väitele, et erakorraliseks pensionitõusuks saaks kasutada teise samba reformiga vabanevaid vahendeid, ütles Ratas, et neid vabanevaid vahendeid ei saa järgmiseks aastaks veel planeerida.

"Sellel aastal kindlasti me ei saa järgmiseks aastaks planeerida teise samba vabatahtlikkust ja sealt vabanevaid vahendeid. Kõige varem, kui see jõustub ühel hetkel riigikogus, saab seda planeerida aastaks 2021, mitte 2020," selgitas Ratas.

Samas pension tõuseb. "Mida me saame öelda, et eelarves on planeeritud pensionitõus läbi indekseerimise kaheksa protsenti. See on - kui on keskmine vanaduspension tööstaažiga 44 aastat - ligemale 38-39 euro juures," rääkis peaminister.

"Ma arvan, et see on päris oluline samm. Kindlasti sellele on kaasa aidanud ka majanduskasv viimastel aastatel, et läbi indekseerimise me võiksime näha sellist pensionitõusu," lisas ta.

Iga aasta aprillikuus kasvavad kõik pensionid indekseerimise tulemusel. Järgmise aasta 1. aprillist kasvavad pensionid selle tulemusel keskmiselt kaheksa protsenti.

Tänavu teises kvartalis oli keskmine vanaduspension ligi 485 eurot, seega järgmisel aastal saab keskmist vanaduspensionit saav inimene kuus umbes 39 eurot rohkem ehk umbes 524 eurot.

Täpsem indekseerimise protsent tuleb siiski alles märtsikuus.

Pensioniindeksi arvestamise aluseks on 80 protsendi ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus. Nende muudatuste alusel tekib indeks, mille kinnitab vabariigi valitsus. Indeksiga korrutatakse riiklike pensionite arvutamise aluseks olevaid näitajaid – pensioni baasosa ja aastahinnet, samuti rahvapensioni määra.

Valitsus otsib kokkuhoiukohti investeeringutest ja tegevuskuludest

Teisipäeva hilisõhtuni kestnud eelarveläbirääkimised jätkusid juba kolmapäeva hommikul. Ratas ei soovinud hommikuse seisuga järgmise aasta riigieelarve arutelude kohta midagi öelda.

On selge, et kulusid tuleb kokku hoida 50 miljoni euro ulatuses ja peaminister kinnitas õhtupoolikul, et eelarve on keerulises seisus. Koondamisi või palgakärpeid see tema sõnul aga ei tähenda.

"Minu soov ja sisend on olnud kogu aeg see, et me ei lähe koondama näiteks siseturvalisuse valdkonda või õpetajate või tervishoiu valdkonda. Loomulikult, ma arvan, et me peame täna tegema kõik pingutused, et me ei lähe ka nende inimeste sissetulekuid kärpima," sõnas peaminister.

Kokkuhoiukohti on eelkõige otsitud tegevuskulude ja investeeringute ridadelt.

"Vaadatakse, mida on võimalik edasi lükata, kus on mingisugused kokkuhoiud võimalik teha. Eks ole vaadatud nii investeeringuid kui ka nii palju kui võimalik tegevuskulusid, aga veel kord - võtta ühte tükki siit eelarvest välja ja öelda, et siin on lõpplahendus olemas, minu meelest selleks on natukene vara," rääkis Ratas.

"Haridusvaldkonnas on ka teatud remondiplaane olnud meie riigikoolidel või kutsekoolidel, lihtsalt mõni otsus tuli kas edasi lükata või päris ära jätta. Aga me ei läinud selle arvelt ei ülikoolide ega õpetajate palkade kärpimise peale, vaid vastupidi - me loodame, et need positiivsemad võimalused ka tekivad," kommenteeris haridusminister Mailis Reps.

Repsi sõnul on hariduse, siseturvalisuse ja kultuuri valdkonna töötajate palgad prioriteet ja neid soovitakse tõsta.

Ka siseminister Mart Helme ütles kolmapäeval riigikogus küsimustele vastates, et päästjate ja politseinike palgatõus on eelarveprojektis sees, kuid kui suures ulatuses, jättis täpsustamata.