Danske sulgeb aasta lõpuks Eestis kolm pangakontorit ({{commentsTotal}})

Danske Banki Eesti filiaal sulgeb selle aasta lõpuks oma Tartu, Jõhvi ja Pärnu kontori ning vähendab järk-järgult ka töötajate hulka. Kodulaenud jäävad esialgu kehtima olemasolevatel tingimustel, kuid tulevikus ei välista pank ka laenuportfelli müüki.

Panga kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm ütles ERR-ile, et Danske Bank sulgeb ärikeskused Tartus, Jõhvis ja Pärnus 2018. aasta lõpuks. Kliendid saavad teha enamikke pangatoiminguid digiallkirjaga kinnitades, ilma füüsiliselt pangakontorisse tulemata. Tallinnas asuv peakontor jääb avatuks.

"Panga esindatus regioonides saab jätkuvalt olema tagatud näiteks notaritehinguteks," lisas ta.

See tähendab, et kui mõni Tartu klient tahab näiteks hüpoteeki ümber seada, tuleb panga esindaja Tartusse notari juurde kohale.

Aja jooksul vähendab Danske nii oma tegevust Baltikumis kui töötajate hulka. Seda, kui paljusid inimesi võib oodata koondamine, Talinurm ei täpsustanud ning märkis, et tegemist on sujuva protsessiga, mis sõltub kliendiportfelli vähenemise tempost.

"Meil on ka edaspidi kohalikud töötajad kõigis Balti riikides," ütles panga esindaja ning märkis, et lisaks on neil ka Leedus asuv teenuste keskus üle 2200 töötajaga.

Danske välja antud ärilaenud ja eraisikute laenud, nende seas ka kodulaenud jäävad esialgu kehtima praegustel tingimustel, kuid Talinurme sõnul ei saa tulevikus ka müüke välistada.

Juuli alguse seisuga oli Eestis Danske Bankist võetud kaheksa protsenti eluasemelaenudest.

Seadus kohustab kliente laenuportfelli müügist teavitama

Piret Lakson finantsinspektsioonist ütles, et kui Danske peaks tahtma oma laenuportfelli maha müüa, siis peab ta võlaõigusseaduse (VÕS) järgi kleinte sellest teavitama. Vajalik pole see vaid siis, kui pank jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks.

Kui aga pank tahab kodulaenulepingud üles öelda, peab ta juhinduma laenuvõtjaga sõlmitud lepingust.

"VÕS-i paragrahv 416 seab tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele makseviivituse tõttu piirangud, kuid ei sätesta midagi muude ülesütlemise põhjuste kohta. Seega kohaldub VÕS-i 10. peatükis sätestatud võlasuhte lõppemise üldregulatsioon," lausus Lakson.

Ta juhtis tähelepanu seadusesättele, mis näeb ette, et kui laenuandja ütleb lepingu üles, siis vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt laenu tagasimaksmiseks ja laenu kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra.

Ärikliente teavitati pangakaartide sulgemisest ette

Ehkki mõned väljaanded kirjutasid esmaspäeval, nagu oleks Danske sulgenud kõigi ettevõtete pangakaardid, ütles Danske Banki kohalike ettevõtete panganduse juht Kaido Rummel, et see ei vasta tõele.

"Oleme teavitanud arvelduskontode sulgemisest neid kohalikke kliente, kel puuduvad laenu- ja investeerimistooted. Teavituse on saanud enam kui pooled meie äriklientidest," ütles ta.

Rummel lisas, et panga arvelduskontolepingu tüüptingimuste kohaselt on pangal õigus leping igal ajal korraliselt üles öelda, kui nad sellest vähemalt üks kuu ette teada annavad.

Danske Bank keskendub Balti riikides edaspidi Põhjamaade äriklientide ja rahvusvaheliste korporatsioonide teenindamisele ning seetõttu lõpetab pank järk-järgult kliendisuhted kohalike äriklientidega. Alates 1. juulist viis pank oma sularahateenused täielikult elektroonilistesse kanalitesse, mis tähendab, et neid teenuseid saab kasutada sularaha sisse- ja väljamakseautomaatide kaudu.

"Kui klient ei ole etteantud tähtaja jooksul oma rahalisi vahendeid mõnda teise panka kandnud, on vajalik tulla Danske Banki ärikeskusesse ja raha kantakse kliendi poolt esitatud arvelduskontole mõnes teises pangas," ütles Rummel.

Reuters: Danske kaotab Taanis kliente

Danske Bank on tänavu kaotanud Taanis 28 000 eraklienti, sest süüdistused panga Eesti filiaali kaudu käinud rahapesus aastatel 2007-2015 on andnud hoobi panga usaldusväärsusele, kirjutas teisipäeval Reuters.

Juuni lõpu seisuga kasutas Taanis Dansket oma kodupangana 1,125 miljonit inimest, samas kui aastavahetusel oli neil selliseid kliente veel 1,153 miljonit, näitas Voxmeteri korraldatud küsitlus, mis tugines 154 000 inimese vastustele.

"Paljud vastajad ütlesid, et ei ole rahul Eesti rahapesujuhtumiga," ütles Voxmeteri tegevjuht Christian Stjer.

Danske Banki pressiesindaja sõnul ei ole pank negatiivseid arenguid märganud, vaid nende andmetel on aasta esimeses pooles nende juures avatud kontode arv hoopis kasvanud.

Eelmisel nädalal teatas Taani riigiprokuratuur, et alustas rahapesusüüdistuste tõttu panga üle kriminaaluurimist. Eesti riigiprokuratuur uurib Danske kaudu toimunud rahapesu alates juuli lõpust.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: