Danske laenuportfelli vastu on seni ainsana huvi näidanud Coop Pank
Siiani on vaid Coop Pank selgelt välja öelnud, et on Danske laenuportfellist huvitatud, teised pangad ei ole oma otsust veel teinud. Danske peab Eestis uksed kinni panema kaheksa kuu jooksul.
Kokku on Danske portfellis laene veidi enam kui miljardi euro ulatuses. See tähendab, et Danske turuosa Eesti laenuturul on 5,5 protsenti. Sellest miljardist eurost umbes poole moodustavad eraisikute laenud ja teise poole juriidiliste isikute laenud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Eraisikute laenude all on üldiselt kodulaenud - kokku 487 miljoni euro ulatuses. Veidi enam kui kümne miljoni euro ulatuses on alles jäänud ka teisi eraisikute laene, näiteks tarbimislaene.
Danske loobus eraisikute teenindamisest juba 2015. aastal ning need laenud on jäänud sellele eelnevast ajast.
Juriidilistele isikutele antud laenude summa on 549 miljonit eurot. Lisaks ettevõtetele on Danske raha laenanud ka kohalikele omavalitsustele, kokku 147 miljoni euro ulatuses. Samuti on Danskest raha laenanud riik. Keskvalitsuse laenusumma on ligi 19 miljonit eurot.
Nii LHV kui ka Luminor ütlesid kolmapäeval "Aktuaalsele Kaamerale", et börsiettevõtetena saaksid nad Danske laenuportfelli osas oma seisukohti avaldada vaid börsiteatega, sest niivõrd oluline ost mõjutaks aktsiahinda.
Swedbank ütles kirjalikus vastuses, et Swedbank on Danske Bankilt ostnud Läti ja Leedu jaepangandusäri, kuid Danske Eesti laenuportfelli puudutavat on täna veel vara kommenteerida. Ka SEB hinnangul on uudis liiga värske, et pank oleks jõudnud Danske osas seisukohta võtta.
Coop Pank aga soovis Danske portfelli osta juba kahe aasta eest, kuid toona kokkulepet ei saavutatud.
"Me täna teame, et umbes miljard on kogu nende laenuportfell, mis jaguneb pooleks erakilientide ja äriklientide vahel. Me arvame, et meil on täna huvi eelkõige erakilentide osas. Me teame, et need laenud, mis sinna on jäänud, on kliendile väga sõbraliku intressiga, aga pangale väga madala tootlusega, kindlasti me oleme seda valmis ostma allahindlusega seda portfelli ja eks selle üle järgnevatel kuudel hakavadki läbirääkimised," selgitas Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.
Ta lisas, et kliendile jääksid laenutingimused samaks, kuid portfelli müügi juures ongi küsimus selles, kui palju Danske Bank on valmis kahjumit vastu võtma.
Kindlasti ei soovi Coop osta juriidiliste isikute portfelli, mille hulgas on riigi- ja omavalitsuste pikajalisi madala tootlusega laene. Kui sellist portfelli müüa ei õnnestu, on finantsinspekstioonil olemas varuplaan - pank loob ettevõtte, mis teenindaks müümata jäänud laene kuni tähtaja lõpuni.
"Põhimõtteliselt need lepingud täidetakse seni, kuni need on ära täidetud. See võib võtta aastaid aega. Aga astume kõigepealt, või pank las astub selle esimese sammu ära. Vaatame, kas ta leiab ostjaid, mis tingimustel, ja alles siis, kui see ebaõnnestub, liigume selle teise variandini," selgitas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Finantsinspektsiooni ettekirjutuse järgi peab Danske esitama 20 päeva jooksul tegevuskava, kuidas pangafiliaal kaheksa kuu jooksul suletakse.
Toimetaja: Merili Nael