Suure tõenäosusega oleks Danske sulgenud Eesti üksuse ka ilma finantsinspektsiooni otsuseta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vitsur kinnitas, et suurel välisriigi pangal ei ole mõtet hoida Eestis väikest ja kahjumilikku üksust.

"Selline pank edukalt tegutseda ei saa. Ja tegelikult asi peab olema siiski väga printsipiaalne. Mitte ainult Danske, vaid kõik pangad peavad aru saama, et kui tegeleda rahapesuga, siis see tähendab lõppu," lausus ta.

Vitsur lisas, et panga kadumine Eesti turule suurt mõju ei avalda. Ta märkis, et Danske ei pane nagunii homme ust kinni, neil on kaheksa kuud aega tegevust lõpetada.

"Kliente ripakile jätta ei saa, peab neil kas aitama tegevust lõpetada või andma kellegi üle. Eestis äritegevus selle all ei kannata, pigem võidab," tõdes Vitsur.

Rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross ütles, et Danske tegevus Eestis ei jätnud muud võimalust, kui filiaali tegevus lõpetada.

"Riskidele avatud tegevus enne 2015. aastat ei olnud kontrollitud, ei olnud laiemalt piisavalt riskide juhtimisega juhitud ja samuti, mismoodi Eesti riigiga suheldi, see tähendab õigupoolest ei suheldud. Nii et see kogum nüüd takkajärele hinnangus oli see, mis viis neid sellise otsuseni, ja tuleb seda hinnata," sõnas Ross.

Finantsinspektsioon otsustas, et rahapesuskandaali sattunud Danske peab oma Eesti üksuse kaheksa kuu jooksul kinni panema ning Eesti filiaali miljardi euro suurune laenuportfell tuleb maha müüa. Danske Bank nõustus Eesti finantsinspektsiooni otsusega ning teatas, et sulgeb ka Läti, Leedu ja Venemaa ärid.

Danske Eesti filiaalis töötab 238 inimest.