Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik Katri Eespere kirjutas 3. oktoobril 2019, et "juhul kui reform nüüd seisma jäetaks, võivad proviisorid sellest kannatada ja oma kahjunõudega riigi poole pöörduda." Tegemist on pigem retoorilise, mitte õigusliku järeldusega.

Riigi vastu kahjunõuete esitamist apteegireformi peatamise tõttu on raske pidada perspektiivikaks.

Kuidas hüvitada kahju, kui kahju puudub?

Riigivastutuse seadus näeb üldreeglina ette, et kahju hüvitamise nõue eksisteerib juhul, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega rikkunud isiku õigusi (RvastS § 7 lg 1). Kuna seaduseandja poolt seaduste (sh ravimiseaduse) muutmine reeglina ei ole õigusvastane tegevus, ei oleks säte antud juhul kahjunõude alusena kohaldatav.

Detailidesse laskumata võiks kahjunõue seaduse muutmise tõttu olla edukas väga erandlikel juhtudel. Näiteks siis, kui seaduse muutmisega on riigikogu ja ministeerium rikkunud oluliselt oma kohustust ja sellega on isikule tekitatud kahju.

Milles seisneb proviisorite kahju, kui apteegireform peatatakse?

Teoreetiliselt saaks kõne alla tulla otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju tekiks proviisoritele üksnes juhul, kui ravimiseaduse muudatustega nähtaks ette neile antud õiguste äravõtmine, millega kaasneb varaline kahju või kehtestataks näiteks kohustus apteegid võõrandada. Sellist plaani ei ole teadaolevalt kellelgi.

Saamata jäänud tulu tõendamine on praktikas äärmiselt keeruline. Lisaks ei kuulu riigivastutuse seaduse kohaselt saamata jäänud tulu üleüldse hüvitamisele, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi.

Kuivõrd seaduste vastuvõtmine ja nende muutmine kuulub seadusandja kaalutlusõiguse hulka, ei tohiks seaduste muutmine põhiseadusega lubatud piirides tuua kaasa riigi süüd isikute võimaliku saamata jäänud tulu eest.

Pigem paistab proviisoreid häirivat see, et nende jaoks soodne õigusraamistik muutub. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonna nõunik nimelt viitas artiklis, et kahjunõue tekib põhjusel, et apteegireformi peatamisel riivatakse proviisorite õiguskindlust, sest nad on teinud oma investeeringuid lootuses, et 1. aprillist 2020 on turul ainult proviisorapteegid.

Põhiseadus ei kaitse kellegi õigust säilitada oma turuosa

Kas proviisoritel on õiguspärane ootus, et mitte kunagi ei muudeta ravimiseadust ja et seadusega kaitstaks proviisorapteekide turuosa?

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei võta parlamendilt õigust juba kehtivaid seadusi muuta kuna vastupidine järeldus oleks vastuolus demokraatia põhimõttega. Järelikult puudub proviisoritel õiguspärane ootus, et ravimiseadust ja 2014. ja 2015. aastal kehtestatud piiranguid ei muudeta.

Kas põhiseadus annab kellelegi õiguse nõuda seadusega nende turuosa kaitsmist?

Riigikohtu vastus on ühemõtteline – mitte kellelgi ei ole põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse alusel õigust nõuda riigi sekkumist apteegituru toimimisse nende turuosa tagamiseks.

Seega, ei anna ettevõtlusvabadus ega õiguspärase ootuse põhimõte mitte kellelegi (sh proviisoritele) õigust nõuda, et seadusega tagataks aegade lõpuni nende turuosa ehk takistataks teiste isikute pääsu apteegiturule.

Põhiseadus kaitseb omandit

Pigem võiks kahjunõude olemasolu jaatada vastupidises olukorras, kui seadusega piiratakse teiste ettevõtjate pääsu turule ja nõutakse neile kuuluvate apteekide sundvõõrandamist. Selle kohta ei ole aga sotsiaalministeeriumi esindaja, kommenteerides võimalikku suurkettide kahjunõuet, tahtnud seisukohta võtta, öeldes et "see on küsimus, mida lahendatakse kohtus."

1. aprilliks 2020 peavad kõik mitteproviisoritest üldapteekide omanikud oma enamusosaluse sisuliselt võõrandama. Tegemist on omandipõhiõiguse väga intensiivse riivega, mis on põhiseaduse alusel lubatud üksnes kohese ja õiglase hüvitise eest.

Kahjunõuete olemasolu ei välista asjaolu, et seadus kehtestas üleminekuaja. Üleminekuajal saab olla kahjunõudeid vähendav mõju üksnes olukordades, kus saab kindlasti eeldada ostja olemasolu (nt loomulike monopolide puhul). Niivõrd suure hulga apteekide puhul selline eeldus ei kehti. Konkurentsiamet rõhutas oma arvamuses, et on väga tõenäoline, et suurt osa apteekidest ei saagi võõrandada.

Seetõttu jääb arusaamatuks, miks sotsiaalministeerium pelgab hetkel kehtiva ravimiseaduse muutmist, mitte selle jõusse jätmist.

Advokaadibüroo Sorainen on nõustanud Eesti Apteekide Ühendust apteegireformiga seotud küsimustes.