Proviisorite Koja tänavune üldkoosolek kukkus läbi, sest kvoorumit ei tulnud aatsaaruande vastuvõtmiseks täis - saalis istus natuke üle 30 proviisori. Sama juhtus ka möödunud aastal. Seetõttu peab nime järgi proviisoreid esindav organisatsioon tegema taas korduskoosoleku.

Eestis tegutseb kokku 1777 apteekrit, neist 812 on farmatseudid ja 965 proviisorid. Just viimaseid ehk magistriharidusega apteegispetsialiste peakski Proviisorite Koda esindama. Ometi kuulub 2018. aasta aastaaruande kohaselt sellesse organisatsiooni vaid 146 liiget ehk 15 protsenti kõigist proviisoritest. Iga aastaga on liikmeid juurde tiksunud nelja kuni kuue kaupa. Mitte kuigi esinduslik.

Tõsi, selle valdkonna esindatus ongi killustunud. Lisaks napi ja väheaktiivse liikmeskonnaga Proviisorite Kojale tegutseb üsna taasiseseisvusaja algusest veel Eesti Apteekide Liit, mis koondab proviisoritest apteekide juhatajaid, nii farmatseute kui proviisoreid ühendav Eesti Farmaatsiaselts ja peamiselt ketiapteeke, kuid ka sõltumatute apteekide omanikke ühendav Eesti Apteekide Ühendus. Viimasesse kuulub neli suurt apteegiketti: Terve Pere OÜ ehk Apotheka, Pharma Group OÜ ehk Südameapteek, Euroapteek OÜ ja Benu Apteek Eesti OÜ. Nende apteegikettide peale töötab umbes 75 protsenti kõigist proviisoritest. Ehkki see ühendab just kette, kelle vastu apteegireform on suunatud, on see paradoksaalselt ka kõige elujõulisem organisatsioon neist neljast.

Ometi otsustas sotsiaalministeerium suunata 100 000 eurot just napi esindatusega Proviisorite Kojale, mis peaks sügisest hakkama proviisoritele ettevõtlus- ja juriidilist koolitust korraldama, et nad järgmise aasta aprilliks, mil jõustub apteegireform, selleks valmis oleksid.

Ministeerium põhjendab raha suunamist nõrga esindatusega organisatsioonile asjaoluga, et Proviisorite Koda koondab just sõltumatuid proviisoreid, kellest peavad saama tulevased apteegipidajad.

"Kui Proviisorite Koda on kõige aktiivsem apteegireformi hääletoru, siis see pilt jätab nende mandaadi küll väga küsitavaks. Proviisorid, kes peavad varsti apteekide omanikeks saama, peaksid olema väga huvitatud igasugu abistavast materjalist, aga seda huvi seal saalis ei olnud," tõdeb üks üldkoosolekust osa võtnud proviisor. "Pigem mitmed osalejad, kes seal kohal olid, on praegu apteekide omanikest proviisorid. Mõned olid kohe kindlasti ketiapteekidest."

Samas aga ei tea ministeerium, et ka see organisatsioon pole nii sõltumatu kui tundub: paljude proviisorite eest tasuvad aastamaksu nende tööandjad ehk samad apteegiketid ise, kelle vastu riik apteegireformiga läheb.

Näiteks 2016. aastal laekus toona 136 proviisorit ühendavale erialaliidule liikmemaksudena 2225 eurot. Arvestades, et liikmemaks oli 60 eurot aastas, pidanuks aga laekuma 8160 eurot. Seega laekus liikmemaksu vaid veerandi liikmete eest. Seejuures suure osa sellest on tasunud mitte proviisorid ise, vaid hoopis nende tööandjad ehk ketiapteegid nende eest.

Apteekrite Koja juhataja Karin Alamaa-Aas tunnistab, et liikmetasusid makstakse tõepoolest nii ja naa, nii töötajad ise kui ka tööandjad. ERR-i täpsustava küsimuse peale tunnistas Alamaa-Aas, et see oli Benu apteegikett, kes oma töötajate eest maksis, kuid seda viimati 2017. aastal eelnenud aasta eest. Igal juhul väidab koda end esindavat töövõtjate huve olukorras, kus on suure osa aastamaksudest tasunud töötajate eest nende tööandjad, ehkki kutseliit tegutseb apteegikettide huvide vastu.

"Me ei lahterda oma liikmeid selle alusel, kas nad on maksnud enda eest ise või on teinud seda nende tööandja," ütles Alamaa-Aas, rõhutades, et Proviisorite Koda on ainus selle eriala kutseühing.

Et apteegireformi eel tomuvas kommunikatiivses võidurelvastumises paremaid positsioone saavutada, palkas Proviisorite Koda enda eest võitlema Kristo Mäe. Kuidas aga suudab organisatsioon, kelle liikmed kasinalt aastamaksu tasuvad, palgata endale kommunikatsiooninõuniku?

"Kojal on ka proviisoritest toetajaid, kes panevad vajadusel täiendavalt õla alla, samuti tehakse ühise eesmärgi nimel palju vabatahtlikku tööd. Liikmemakse koguneb ja suudame koja igapäevast tegevust rahastada," vastas Alamaa-Aas ERR-i küsimusele kirjalikult. lisades hiljem suuliselt: "Toetajad on proviisorid, kel täna läheb üsna hästi ja nad maksavad meie arveid. Samuti korraldame konverentse-koolitusi, mis on samuti meile sissetulek."

Sotsiaalministeerium põhjendab just Proviisorite Koja toetamist asjaoluga, et see organisatsioon ühendab apteekreid, kes toetavad apteegireformi elluviimist.

"Nad taotlesid toetust tegevusteks, mis aitavad proviisoritel ette valmistuda omanikurolliks. Sotsiaalministeeriumi ülesanne on seaduse rakendamise ettevalmistamine, Proviisorite Koja planeeritud tegevused on osa rakendamise ettevalmistusest ja seepärast otsustasime neid rahaliselt toetada," põhjendab ministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Eva Lehtla. "Eesti Apteekide Ühendus on kahtlemata mõjukas organisatsioon, kuid nemad ei ole apteegireformi elluviimiseks tegevustoetust taotlenud. See on ka mõistetav, kuivõrd Apteekide Ühenduse juhatus ja volikogu koosneb eelkõige ravimite hulgimüüjate apteegikettide esindajatest, kelle majandushuvisid apteekide omandimuutus otseselt puudutab ja kes reformi ei toeta."

Seda, et koolitusteks aega napiks jääb, ministeerium ei pelga.

"Apteegireformi ettevalmistused lähevad plaanipäraselt ning kõigi proviisorite ettevõtjaks koolitamine ei ole reformi toimumiseks vältimatult vajalik. Koolituse puhul on tegemist täiendava võimalusega neile proviisoritele, kes tunnevad et see on neile vajalik," selgitab Lehtla.

Proviisorite Koja üldkoosolekul käis esinemas ka sotsiaalminister Tanel Kiik (KE), kes tunnistas, et apteegireformi teemat koalitsioonikõnelustel ei arutatud ning ka valitsuses pole see teemaks tõusnud, kuid tema lähtub riigikogu otsusest, et järgmise aasta aprillist reform jõustub.

Ka Proviisorite Koja juht Alamaa-Aas on kindel, et 1. aprilliks 2020, mil ravimite hulgimüüjatest apteegiketid peavad ravimite jaeärist väljuma, on tulevased apteegipidajatest proviisorid valmis.

"Proviisorid valmistuvad apteegireformiks jõudsalt, koolitused on planeeritud tänavu sügisesse," ütleb Alamaa-Aas.

"Praegu on tunda ka suurte mitteproviisoritele kuuluvate apteegiettevõtete virgumist, kuna pikk üleminekuaeg möödub peagi. Loodan, et ettevõtetel on jaeärist väljumisplaanid juba paigas," viitab ta hulgimüüjatest apteegikettide huvile nende ettevalmistusi avalikkuses nurjata.