Aru sõnul peab ta oluliseks eesti kultuuriloo paremat esiletõstmist raamatukogu tegevuse kaudu ning teadlaste suuremat sidumist raamatukoguga.

Aru rõhutas, et raamatukogu pole ainult ülikooli tugiüksus, vaid see peab olema ka keskus, mis toetab aktiivselt õppe- ja teadustegevuse tingimuste parandamist ning aitab ülikoolil täita oma põhiülesandeid kogu ühiskonnas. Samuti tõstis ta esiplaanile töötajate pideva arendamise vajaduse ja meeskonnatöö.

Kandidaatide hindamise komisjoni liige, Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et Aru on kindlasti silmapaistev eestkõneleja, kes edendab ülikooli raamatukogu tuntust Eesti ühe olulisema raamatukoguna.

Krista Aru on lõpetanud 1981. aastal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse eriala cum laude. Aastatel 1989–1992 õppis ta Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti kultuuri ja kirjanduse erialal ning 1992. aastal kaitses ka magistrikraadi eesti kirjanduses. 2010. aastal kaitses Aru Tallinna Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi kultuuride uuringute alal.

Aru on töötanud kümme aastat (1995–2005) Eesti Kirjandusmuuseumi direktorina, aastatel 2006–2012 oli ta Eesti Rahva Muuseumi direktor ning seejärel Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige. 2015. aasta märtsist 2019. aasta aprillini oli Krista Aru riigikogu liige, kuulumata ühtegi parteisse, kuid osaledes Vabaerakonna fraktsiooni töös. Direktori ametiaeg on viis aastat.

Muuseumi juhina jätkab Raisma

Mariann Raisma on juhtinud Tartu Ülikooli muuseumi alates 2010. aastast. TÜ arendusprorektor Erik Puura ütles, et Raisma suudab panustada museoloogia arendamisse Eesti ja rahvusvahelisel tasemel. Raisma juhtimisel on Tartu Ülikooli muuseumi nähtavus märkimisväärselt suurenenud. Muuseum on oma töö eest pälvinud tunnustust ka Eesti muuseumiauhindade jagamisel.

Mariann Raisma ütles, et ta näeb Tartu Ülikooli muuseumi kompetentsikeskusena, mis tegeleb ülikooli- ja teadusloo uurimise ja eksponeerimisega.

"Kuna ülikooli roll muutub ühiskonnas järjest olulisemaks, muutub ka ülikooli muuseumi tähendus. Milleks on ülikoolil ja ühiskonnal sellist muuseumi täna tarvis? Ma usun, et ülikooli muuseum on osa meie ülikooli identiteedist, milleta me ei kujuta ülikooli ette. Selleks, et muuseum oleks tähenduslik ühiskonnale ja oluline ülikoolile, tuleb arendada korraga kolme omavahel põimunud suunda: kompetentsikeskuse, varamu ja kohtumispaigana," rääkis Raisma.

Raisma on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu (bakalaureusekraad) ja Amsterdamis Reinwardti Akadeemias museoloogiat (magistrikraad). Aastatel 2006–2010 õppis ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris (õpingud on lõpetamata).

Enne Tartu Ülikooli muuseumi direktori ametikohale asumist töötas Raisma aastatel 2006–2010 Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektorina. Ta on töötanud ka Tartu Kunstnike Liidus ja Eesti Kunstimuuseumis.

Mariann Raisma kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni (Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu, Eesti Muuseumiühing), on muuseuminõukogu aseesimees ja Euroopa Muuseumi Foorumi (EMF) rahvuslik korrespondent. Ta on publitseerinud erialakirjandust ning seotud paljude pärandivaldkonna projektidega.