Risto Kask: piirikaubandus raugeb Läti sammudest hoolimata ({{commentsTotal}})

Risto Kask
Risto Kask Autor/allikas: Erakogu

Läti otsustas vastusena Eesti aktsiisilangetusele alandada kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Ennustatud on aktsiisisõda, kuid see jääb tulemata. Hinnad ühtlustuvad, tekitades soodsa olukorra piirikaubanduse raugemiseks, kirjutab riigihalduse ministri nõunik Risto Kask.

Lugedes erinevaid väljaütlemisi, jääb mulje, nagu oleks Eesti ja Läti omavahel riius. Räägitud on isegi aktsiisisõjast. Eesti ja Läti vahel sellist sõda siiski puhkemas ei ole. Kõik saavad aru, et alkoholi hind ei ole elus kõige olulisem asi. Astutakse vajalikud sammud, kes edasi, kes tagasi, ning fookus liigub järgmisele teemale.

Eesti eesmärgiks aktsiiside langetamisel oli mõjutada tarbijaid, et Lätist soetatud alkoholikogused asenduksid ostudega kodumaal. Praegu kehtivate määrade kohaselt tuleb Eestis pooleliitrise viieprotsendilise õlle eest maksta aktsiisi 0,42 eurot. Liitrise 40protsendilise viina eest 10,03 eurot. Seda on mõnevõrra rohkem, kui tuleks välja käia Lätis.

Aktsiiside jõustumisel tulemusel väheneks õllekohvri hinnavahe Eesti ja Läti poes 15 protsendile ning poole liitrise viinapudeli hind kahele protsendile. Mõlemal juhul Läti kasuks.

Kuna Lätis oli planeeritud järgmisest aastast aktsiise tõsta, oleks see viinud kange alkoholi osas Läti aktsiisid Eestist mööda, ähvardades pöörata piirikaubanduse vastupidiseks. Sellest johtuvalt on Läti otsus aktsiisilangetusega kange alkoholi osas kaasa tulla ootuspärane.

Läti peaminister Krišjānis Kariņš rääkis portaalile Lõunaeestlane, et aktsiisitõus oli sundkäik, millega proovitakse leevendada ligi 100 miljoni eurost eelarveauku, mis vastasel juhul oleks tekkinud. See on leevenduseks, kuigi kange alkoholi hinnavahe saab ka pärast Läti-poolset sammu olema väiksem kui see on praegu ehk seis on meie jaoks soodsam kui varem.

Piirikaubandus on Lätile olnud seni väga kasulik, kuid piiril tehtud ostude vähenemine on teadupärast paratamatu. Läti aktsiisipoliitikas on üldiselt kehtinud põhimõte, et aktsiise tõstetakse samm-sammult, liikudes hindade osas Eestile järele, kuid mitte neid ületades. Seetõttu, jättes kõrvale viimaste nädalate aktsiisiotsused, nii Eesti kui ka Läti omad, olid mõlemad riigid teel hindade ühtlustamise suunas.

Piirikaubanduse jahtumise esimesi märke võrreldes eelnevate kuudega on juba ka näha. Kantar Emori poolt korraldatud uuringust selgub, et eestimaalaste huvi Lätist alkoholi osta on oluliselt langenud. Juhtiveksperdi Aivar Voogi sõnul langeb piirikaubandus ka edaspidi.

Kange alkoholi tootjad on sellele küll oponeerinud, kuid eks tegelikke numbreid näeme järgnevatel kuudel. Ei ole põhjust arvata, et Kantar Emori uuringu tulemused ei kajastaks olukorda adekvaatselt.

Piirikaubanduse vähenemisele on positiivse tõuke andnud Läti senine töö aktsiiside järk-järgulisel tõstmisel. Märtsis tõsteti aktsiisi õllele, kääritatud jookidele, veinile ning viinale. Vähemolulised ei ole Eesti sammud, mille tulemusel jäeti ära 2019. aastaks planeeritud aktsiisitõusud. See kõik on aidanud kaasa hindade ühtlustamisele.

Eesti juulist jõustuv aktsiisilangetus vähendab alkohoolsete jookide hinnaerinevust veelgi, mistõttu kaob igasugune mõte sisseostude tegemiseks piiripoodidest. Tõenäoliselt langeb ka tarbitava alkoholi kogus, kuna üleliigset alkoholi varutakse koju vähem. Ei koopereeruta ega tooda piiril käies kesvamärjukest sõpradele või sugulastele.

Selge on see, et alkohol ei saa olla ühegi riigi edu pandiks. Õnneks tundub, et sarnaselt meile tajub seda hästi ka Läti.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: