Neljapäeval toimunud esimesel lugemisel kiideti heaks eelnõu langetada kange alkoholi aktsiisi 15 protsendi võrra. Eelnõu poolt hääletas esimesel lugemist 61 rahvasaadikut, vastu hääletas kaheksa seimiliiget, vahendas Läti ringhääling.

Reedel toimub aga erakorraline istung, kus leiavad aset nii teine kui ka kolmas lugemine, et aktsiisilangetus juuli alguseks juba kehtima hakkaks.

Eelnõus mainitakse otsesõnu, et Eesti aktsiislangetus mõjutaks negatiivselt Läti alkoholitootjaid ja -müüjaid, eriti piiriäärestes regioonides. Rahandusministeeriumi hinnangul võiks omapoolse aktsiisilangetuseta jääda riigikassasse laekumata 92 miljonit eurot. Kange alkoholi aktsiisi langetamine 17 protsenti vähendaks võimaliku augu riigikassas 32 miljoni euroni.

Samas kõlas seimis opositsiooni poolt ka kriitikat liigse kiirustamise asjus ning seoses valitsuse alkoholipoliitikaga laiemalt.

Rahvasaadik Lubova Švecova märkis, et viis kuidas aktsiisilangetust kiirkorras läbi surutakse jätab tähelepanuta alkoholismi probleemid ja odavama kange alkoholi seosed.

Endine peaminister Maris Kucinskis aga küsis, kas odav alkohol peaks ilmtingimata olema osa riiklikust majandusarengu plaanist ning kas valitsus tõesti tahab olukorda, kus avalikkus peab nende suurimaks sammuks alkoholi hinna kärpimist.

Eelnõu järgi langetatakse 1. juulist kange alkoholi aktsiisimäära umbes 15 protsendi võrra.

Praegu on see 1840 eurot 100 liitri absoluutalkoholi kohta ja see pidanuks tõusma 2025 euroni. Muudatusettepaneku järgi langetatakse see aga 1564 eurole. Muudatus võib jõustuda päev pärast selle avaldamist.

Aktsiisilangetus ei mõjuta õlut, veini ega teisi jooke, mille alkoholisisaldus on alla 22 protsendi.

Eesti parlament kiitis 13. juunil heaks eelnõu, millega langetatakse 1. juulist õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärasid 25 protsenti.