ERR Brüsselis: Eesti jäi kliimalubaduste jagamisel EL-is viimaste hulka
Eesti ei olnud valmis Euroopa Liidu ülemkogul lubama kliimaneutraalset majandust aastaks 2050 nagu soovis valdav enamus riike. Eesti toetab aga liikumist kliimaneutraalse majanduse suunas ja peaminister Jüri Ratas loodab pärast keskkonnaministeeriumi analüüsi valmimist sellega edasi liikuda.
Valitsusjuhid andsid heakskiidu euroala reformidele, muu hulgas sellele, et kriisiolukorras võiks Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM) pankade kriisifondile laenu anda kvalifitseeritud häälteenamusega. Sellele seisis nädala eest vastu rahandusminister Martin Helme, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Need saavad olema väga erandlikud olukorrad ja olukorrad, kus on väga suur kiirus ja on tõsine oht, et pangandussüsteem võib kokku kukkuda ja läbi selle see võib tähendada ka väga suurt ohtu liikmesriikidele," selgitas peaminister Jüri Ratas (KE).
Üheks kirglikumaks teemaks seekordsel ülemkogul kujunes Euroopa Liidu kliimapoliitika. Eesti ei toetanud siin esialgset ettepanekut tegutseda kliimaneutraalse majanduse tagamiseks 2050. aastaks. Eestile sobinuks pehmem sõnastus selles suunas püüdlemisest.
Täiesti vastu olid igasuguse aastaarvu nimetamisele üksnes Poola, Ungari ja Tšehhi. Kuigi üks praegune Eesti võimupartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ei ole kliimasoojenemise vastast võitlust vajalikuks pidanud, tahab peaminister Jüri Ratas siiski kliimaneutraalsuse suunas järgmisi samme astuda pärast keskkonnaministeeriumi analüüsi valmimist.
"Jah, mina toetan, aga nagu ma ütlesin, seda tuleb teha mitte selles soovis, et teha võimsaid pealkirjau, vaid me peame olema reaalselt valmis ka vastama nendele väga keerulistele küsimustele. Ma loodan, et see analüüs neid küsimusi ka käsitleb ja me saaksime uuesti avada selle arutelu ka valitsuse tasandil," ütles Ratas.
"Suur enamus liikmesriikidest on veendunud, et me peame saavutama kliimaneutraalsuse 2050. aastaks, me peame seda tegema, me oleme sellele pühendunud. On vähe liikmesriike, kes peavad tegema veel veidi tööd ja vaatama, mida see neile tähendab," kommenteeris Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
Euroopa Liidus üha tähtsamaks tõusev kliima- ja energiapoliitika tähendab kindlasti ka rohkem raha rohepöördele.
Kõige pakilisema ülesandega ehk uute Euroopa Liidu juhtide väljapakkumisega ülemkogu aga hakkama ei saanud. Uuele katsele kogunevad valitsusjuhid järgmisel pühapäeval.
Toimetaja: Merili Nael
