Helme väitis eelmisel nädalal, et ümberkorraldustega pannakse ESM-i ja kriisilahendusfondi raha n-ö ristkasutusse, muutes nii pankade päästmiseks mõeldud summasid palju suuremaks ja lihtsustades ka selle raha kasutust. "Selle lükkega taganetakse ka ESM-i loomisel antud lubadusest, et maksumaksja rahaga pankasid ei päästeta, vaid see on mõeldud valitsuste aitamiseks," ütles EKRE esimees riigikogu istungil 25. novembril peetud sõnavõtus.

Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas ütles aga ERR-ile, et tegelikult oli ka enne plaanitud muudatusi võimalik ESM-i kaudu pankasid toetada.

"ESM-i lepingu muudatustega on ESM-ist edaspidi riikide kõrval võimalik laenu saada ühtsel kriisilahendusnõukogul. See riikide asutatud institutsioon haldab pangandusliidu ühtset kriisilahendusfondi, mida kasutatakse pangandusliitu kuuluvate riikide (euroala riigid, Bulgaaria ja Horvaatia) pankade kriisilahenduse rahastamiseks. Fondi vahendid on kogutud nende riikide pankadelt," ütles Kuningas.

Tema sõnul saaks kriisilahendusnõukogu sellist laenu küsida alles siis, kui pankade omanike ja võlausaldajate, turufinantseerimise ja kriisilahendusfondi rahastamisvõimalused on ammendunud. "See tähendab, et ESM-i laen tuleb võimaliku toena küsimuse alla kõige viimase võimalusena ehk on kriisilahendusfondi kaitsemeede. Laen tuleb tagasi maksta maksimaalselt viie aasta jooksul ja selleks kogub kriisilahendusnõukogu täiendavaid makseid pankadelt," selgitas Kuningas.

"Ka enne ESM-i muudatusi on ESM-il võimalus panku toetada," rõhutas rahandusministeeriumi esindaja. Esimene võimalus selleks on kaudse rekapitaliseerimise instrument, kus ESM-i laenu võtab riik ja kasutab seda panganduses. Teiseks saab kasutada otsese rekapitaliseerimise instrumenti – siis saab tuge pank otse eeldusel, et see on riigi finantsstabiilsuse seisukohast hädavajalik.

"Otsese rekapitaliseerimise instrument kaotatakse, kui ESM saab endale kriisilahendusfondi kaitsemeetme rolli. ESM-i seisukohast asendub riskantsem instrument, mille tagasimaksed on sõltuvuses ainult konkreetsest pangast, vähem riskantsema instrumendiga, mille puhul laen on tagatud kogu pangandussektori poolt," märkis Kuningas.

Kommenteerides Helme väidet, et reformiga suureneb märkimisväärselt võimalus, et "meie oma rahast ilma jääme", ütles Kuningas, et loodava kaitsemeetme roll seda riski ei suurenda.

"Arvatavasti on siin (Helme poolt – toim.) mõeldud olukorda, kui antud toetuslaen peaks jääma tagasi maksmata ning kui selle tõttu tekkib ESM-ile kahjum, mille katmiseks ei piisa reservidest ja peab tegema täiendava makse ESM-i kapitali," ütles Kuningas. "Kaitsemeetme roll seda riski ei suurenda. Kaitsemeetme kasutusele seatakse ülempiir 68–70 miljardit eurot. Samas suurusjärgus ülempiir oli ka kaotataval riskantsemal pankade otserekapitaliseerimise instrumendil."

Kuningas märkis, et pankade otserekapitaliseerimise instrumenti seni kasutatud ei ole ning siiani ei ole ühegi panga kriisilahenduse puhul kasutatud ka kriisilahendusfondi.

"Sellesse on praeguseks kogunenud 52 miljardit eurot ning 2023. aasta lõpuks üle 70 miljardi euro. Need on vahendid, mis lähevad vajadusel käiku. Need ei ole riikide ega ESM-i vahendid," rõhutas ta.

Helme väitele, et ESM-i ja kriislahendusfondi rahade liitmisel tekkiva 140-150 miljardi euroga hakatakse maksumaksja rahaga päästma suuri Euroopa pankasid, vastas Kuningas, et ESM loodi euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ning ESM-i toetusinstrumentide hulgas on ülekaalus olnud riikidele suunatud instrumendid.

"Samas arvestades, et paljudel kriisijuhtudel on olnud probleemide ajendiks või väljenduseks finantssektori probleemid, on ka juba praegu ESM-il olemas instrumendid panganduse toetamiseks," märkis rahandusministeeriumi esindaja.

"Nii kriisilahendusfondi kui ka ESM-i poolt pakutava kaitsemeetme puhul ei ole eesmärk seda raha iga hinna eest kasutada ja pankadele kinkida. See on ikka viimase võimaluse meede. ESM-i panus saab siin olla maksimaalselt 70 miljardit eurot ja seda laenu tahetakse ka tagasi saada," rõhutas Kuningas.

Helme keeldus 2019. aastal Keskerakonna ja Isamaaga moodustatud valitsuse rahandusministrina täitmast valitsuse suunist toetada ESM-i reformi ning Eesti positsiooni jõustamiseks pidi sekkuma peaminister Jüri Ratas.