"Me ei tea ju mis tuleb. Sellepärast, et need asjad tuurivad seal Euroopas veel suhteliselt pikka aega. Meie analüüsi kohaselt see ei jõua enne siia meie riigikokku, kui alles võib-olla järgmise aastanumbri sees. Eks me siis vaatame ja otsustame. Eks see on sõltuv sellest, mis need selleks ajaks saavutatud kokkulepped on," rääkis Helme.

Ta samas lisas, et ajalooliselt EKRE ESM-i loomist ei toetanud. "Põhimõtteliselt ütlen ma seda, et meie fraktsioon ESM-i kui niisugust ei toeta. Me oleme seisukohal, et Eesti maksumaksja raha ilma Eesti arvamust küsimata ei saa kasutada ja me oleme veendunud, et Eestil ainus võimalus meie tahte vastaselt seda raha kuskil kasutada on ikkagi vetoõiguse säilitamine," ütles Helme.

"See on meie põhimõtteline seisukoht. Me korraldasime ESM-iga liitumise ajal siin ka meeleavaldusi. Selle Euroopa stabiilsusmehhanismi vastu ja ega me selles mõttes oma seisukohti muutnud ei ole. Lõppude lõpuks on tegemist ikkagi väga suure rahaga. Vähemalt 1,3 miljardit, aga võib-olla ka rohkem. Kui meil ei ole sõnaõigust selle raha kasutamises – no andke andeks. Selline olukord on meie jaoks mõeldamatu," lisas Helme.

Möödunud nädalal kohtus rahandusminister Martin Helme oma euroala kolleegidega, kus arutluse all oli muuhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi reformimine. Sealhulgas jäi Helme oma kolleegidest eriarvamusele, mis puudutas hädas pankade rekapitaliseerimist häda olukorras selliselt, et seda võiks otsustada 85 protsendi stabiilsusfondi sisse makstud kapitaliga kaalutud häältest. Eesti on ESM-i paigutanud pisut üle 0,18 protsendi selle kogumahust.

Peale kohtumist leidsid teised poliitikud, et rahandusminister on sedasi käitudes ületanud endale antud valitsuse ja riigikogu mandaati. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kutsus ta reedeks oma tegevuse osas aru andma. Peaminister Jüri Ratas võttis tagasi Martin Helme protokollitud eriarvamuse ja lubas sel reedel toimuval euroala valitsusjuhtide tippkohtumisel ESM-i reformi heaks kiita.