Air Baltic: tihendame otseliine kõigist kolmest Balti riigist
Air Baltic lubab, et jätkab otselendude liinivõrgu tihendamist ja lennukipiletid jäävad Eesti reisijatele ka edaspidi taskukohaseks. Tallinna Lennujaam aga kinnitab, et seoses teiste lennuettevõtete innukama lennuplaaniga ei jätagi turul end kokku tõmbav Nordica siia tühimikku.
Air Baltic kommenteeris Nordica otsuse peale liine koomale tõmmata ERR-ile, et kavatseb oma liinivõrku tihendada kõigis kolmes Balti riigis ehk väljumistele Tallinnast, Riiast ja Vilniusest.
"Air Balticu pikaajaline eesmärk on ühendada Balti riigid ilma ümberistumisteta peaaegu igasse maailma punkti," kommenteeris lennufirma kommunikatsioonijuht Alise Briede.
Eesti reisijatele lubab Läti lennufirma pakkuda jätkuvalt taskukohaseid lennupileteid.
"Me näeme Eesti turul jätkuvalt väga tugevat nõudlust ja paar kuud tagasi tõusime ka lennufirmaks number üks. Air Baltic säilitab oma turuliidri positsiooni, et arendada ühendusi Balti riikide ja ülejäänud maailma vahel. Pakkudes Tallinnast parimaid ühendusi, jätkame nii äri- kui puhkereisivõimaluste arendamist Eesti pealinnast," lisas Briede.
Air Baltic pakub Tallinnast otselende Amsterdami, Berliini, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Londonisse, Malagasse, Oslosse, Pariisi, Riiga, Stockholmi, Viini ja Vilniusesse. Järgmisest talvest lisandub otselend ka Tallinnast Saltzburgi.
Tallinna Lennujaam: Nordica võib igal ajal Tallinnasse tagasi pöörduda
Nordical on 19 lennukit, mida peamiselt kasutatakse allhankelendudeks mujal Euroopas, ent kuna Tallinnast lendamiseks jäävad ettevõttele litsentsid alles, saavad nad igal ajahetkel siia tagasi pöörduda, ütleb Nordica otsuse peale lennud Tallinnast kokku tõmmata Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe.
Pärgmäe kinnitusel ei tähenda Nordica otseliinide kokkutõmbamine Tallinnast lennujaamale suurt midagi, sest samal ajal on mitmetel liinidel konkurents tihenenud ehk kokkuvõttes nende jaoks mahud oluliselt ei vähenegi.
"Tallinnas on konkurents tihenenud nii palju, et pea kõigil liinidel on teenindajaid mitu, isegi Stockholmil on neli vedajat praegu," ütles Pärgmäe ERR-ile. "Kõikide vedajate maht Tallinna on viimase kolme aasta jooksul kasvanud, konkurents ongi tihe Inimestel on võimalusi palju, pakkumised on head, eks see selle otsuse tingiski."
Siiski ei pea Pärgmäe Nordica tegevuse mõju klientidele suureks, sest Air Baltic on oma kohalolu tugevdanud, Kopenhaagenisse saab kahe vedajaga, Kiievisse viib Wizz Air. Üksnes Vilniusesse saamine muutub hõredamaks, sest konkurentsi enam pole.
Nordica otsust sellistes tingimustes peab ta pigem praeguse turuolukorra paratamatuseks.
"Suurtel lennufirmadel on püssirohtu rohkem, agressiivsem hinnapoliitika, et alustada tihedamate graafikutega. Kahtlemata see avaldab mõju, eelkõige väiksematele vedajatele," ütles Pärgmäe. "Kuna Eesti on väike turg, siis need liinid, kus on konkurents tihedam, on ka valikut rohkem, aga meie mure on see, et just neil liinidel, kus konkurents on väiksem, kus on vaid üks vedaja, kuidas seal tekitada konkurentsi, et hind jääks taskukohaseks."
Samas möönis Pärgmäe, et Nordica saab Tallinna turule alati tagasi tulla, sest Regional Jet jätkab mujal lendamist oma 19 lennukiga, mis võivad alati oma koduturule naasta, sest siinsed litsentsid on alles. "Nordica lennukid ei kao," kinnitas Pärgmäe.
Pärgmäe rääkis, et lennunduses on toimumas konsolideerumine - viimase aasta jooksul on suisa kümme ettevõtet oma tegevuse lõpetanud. "Turul toimub puhastumine, see on märk aegade muutusest," tõdes ta.
Ehkki praegu näitavad märgid, et Euroopa lennunduse väga head, tihedast konkurentsist ja madalast nafta hinnast tingitud soodsate lennupiletitega ja mitmekesiste sihtpunktidega ajad, mis kestsid viimased kaks-kolm aastat, hakkavad lõppema, jätkub lennunduse kasv siiski ka edaspidi.
"Peame arvestama, et inimeste palgad Eestis, rääkides palgarallist, on tõusnud, ehk suhtes palka on lennupiletid Eestis odavnenud. Jah, muutused on toimumas, piletihinnad tõusevad, aga konkurents ei lase neil väga kõrgeks tõusta," kinnitas Pärgmäe.
"Prognoos ütleb, et järgmise 15-20 aasta jooksul lennundus maailmas kahekordistub. See on valdkond, mis areneb, see on valdkond, kuhu tuleb mahtu juurde, sest inimesed tahavad rohkem reisida ja ka Eesti puhul näeme, et kasv praeguselt kolmelt miljonilt reisijalt kuuele miljonile on täiesti võimalik. Loomulikult peame oma arendustega selleks valmis olema, nii et jätkame tööd," viitas ta plaanile lennujaama arendustegevusega jätkata.
Toimetaja: Merilin Pärli