Hunt ja Johnson kandideerivad peaminister Theresa May mantlipärijaks pärast seda, kui viimane otsustas tagasi astuda, sest ei suutnud saada Euroopa Liidust lahkumise leppele parlamendi heakskiitu. Peamine komistuskivi oli niinimetatud Iiri kaitsemeede, mis on mõeldud piiri avatuna hoidmiseks. Euroopa Liidu liidrid on varem öelnud, et lahkumislepe pole ilma kaitsemeetmeta võimalik, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kaitsemeetmega seotud põhimõtteline küsimus ei ole see, et meil ei tohiks olla piiritaristut Iiri saarel. Seda tunnistavad kõik osalised - Konservatiivne partei, Demokraatlik Unionistlik partei, kõik debatis osalejad. Põhiline on ikkagi kaitsemeede, mis meid sunnib järgima EL-i
tollitariife, kuniks EL annab loa tolliliidust lahkuda. Brexiti hääletamisel, mis tähendab suveräänsuse andmist parlamendile, ei ole see aktsepteeritav," rääkis Jeremy Hunt.

Boris Johnson lisas, et kaitsemeede tähendab Briti peaministrile täielikult vastuvõetamatut valikut. "Kas loobuda isevalitsemise võimekusest ses mõttes, et Suurbritannia peab alluma EL-i tariifidele ja regulatsioonidele ilma sõnaõiguseta reeglite suhtes või alternatiivina andma kontrolli Põhja-Iirimaa valitsusele, mis ilmselgelt pole vastuvõetav," lausus Johnson.