Olukord tekitas muret Briti luureteenistuses, sest välisminister on isik, kes kiidab heaks teatavaid salajasi operatsioone, kirjutab Briti ringhääling.

Johnsonile lähedal seisvad allikad omakorda märkisid, et mingit tüli sellel teemal ei olnud ning et Johnson pääses ligi kõigele, mida tal välisministrina vaja läks.

Peaministri kantselei ehk Downing Street 10 vastas päringule, et luureteemasid nemad ei kommenteeri.

BBC-iga rääkinud allikad kinnitavad samas, et kuigi avalikkuse ees mingit tüli ei olnud, tekitas küsimus, kas Johnson omab ligipääsu kogu informatsioonile, mida Briti luurajad hangivad, palju pingeid.

Briti seaduste kohaselt on üldine vastutus luure- ja julgeolekuküsimuste eest peaministril, kuid igapäevane ministritaseme vastutus välisluureteenistuse MI6 ja signaalluureagentuuri GCHQ eest on välisministril.

Väidetavalt oli aga Downing Street 10 soovinud, et osale salajastest luureandmetest uus välisminister ligi ei pääseks. Seda väitvad allikad olid nende sündmustega seotud ning keegi neist ei ole seotud parteipoliitika või praegu käimas olevate kampaaniatega.

Ühe allika sõnul oli Johnson ise peaministri sellisest otsusest teadlik ning talle ei meeldinud see üldse.

Üks sündmustega seotud allikas avaldas arvamust, et peaministri otsuse taga oli pigem May büroo "kontrollifriiklus", mitte see, et keegi oleks kahtlustanud, et Johnson ei suuda saladusi hoida. Teine allikas märkis, et olukorral oli palju põhjusi, sealhulgas nii Johnsoni ettearvamatus kui ka tema ja May omavaheline vaenulikkus.

Teema peegeldab ka laiemat trendi May valitsusajal, kus peaminister ja temale lähedased ametnikud on haaranud üha suurema kontrolli julgeolekuküsimuste, sealhulgas luureteemade üle.

Üks allikas märkis, et kuigi varem on ka ette tulnud olukordi, kus näiteks abiministrite ligipääsu teatavatele andmetele kitsendatakse, on sellise sammu astumine välisministri suhtes pretsedenditu.

BBC andmetel olid luureametnikud peaministri sellise otsuse pärast mures ning ühe allika sõnul olid luureametnikud küsinud isegi juriidilist nõu saamaks teada, kas olukord, kus välisminister vastutab operatsioonide eest, mille sisu talle ei näidata, on üleüldse seaduslik.

Põhjus seisneb eelkõige asjaolus, et välisminister allkirjastab välismaal toimuvaid luureoperatsioone ning peaks enne allkirjastamist andma hinnangu, kas vastav operatsioon on proportsionaalne ja kas riskid ning eesmärgid on omavahel tasakaalus. Seda oleks aga väga raske teha, et kui ministril puudub võimalus algmaterjaliga tutvuda.

Ühe allika sõnul jõuti lõpuks kompromissile, et Johnsonil on ametlikult õigus luureandmetega tutvuda, kuid endiselt pole selge, kas ta ka praktikas kõigega tutvus.

See, millistel tingimustel ja millises mahus sai luureandmetega tutvuda 2018. aasta juulis välisministriks saanud Jeremy Hunt, pole hetkel teada.

Boris Johnson ja Jeremy Hunt kandideerivad Konservatiivse Partei juhiks ja seeläbi ka järgmiseks Briti peaministriks. Konservatiivse Partei liikmete poolt posti teel langetatud valik saab tehtud 22. juuliks ning avalikustatakse tõenäoliselt järgmisel päeval.

Boris Johnson on BBC artikli päritolu asjus "äärmiselt kahtlustav"

Boris Johnson võttis hilem reedel ka artikli teemal sõna ning ütles kohtumisel erakonna liikmetega, et on BBC loo päritolu asjus äärmiselt kahtlustav, kirjutas Guardian.

Johnsoni kampaaniameeskonna teatel on nad saanud Downing Streeti tollaste ametnike käest kinnitused, et mingit katset Johnsoni eest luureandmeid varjata ei olnud.

Guardiani enda allikad on rääkinud, et May nõunikud Fiona Hill ja Nick Timothy olid küll väga usinad kehtestama ainukontrolli informatsiooni üle, kuid mingeid andmeid selle kohta, et ametialast informatsiooni oleks üritatud välisminister Johnsoni eest varjata, allikatel ei olnud.