Konkurentsiamet: ka väiksematele tuleb 5G konkursil anda võimalus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Ameti hinnangul ei tuleks 5G sageduslubade konkursil sagedusala jagada kolmeks ega neljaks, vaid sagedusload peaks panema oksjonile väiksemate plokkidena. Siis saaks konkursil osaleda ka uudse ja erineva ärimudeliga ettevõtjad, mitte vaid kolm suurt mobiilsideoperaatorit.

Selline lahendus elavdab ameti hinnangul konkurentsi. 5G eeldatav kasutusala on märksa laiem ja mitmekesisem kui pelgalt andmeside kiiruste tõstmine, märkis konkurentsiamet analüüsis, mille nad tegid telekomiettevõtte Levikom taotlusel.

Levikom vaidlustas sageduslubade andmiseks 5G sagedusalas (3410-3800 Mhz) riigi poolt korraldatud konkursi, mis kuulutati välja tänavu veebruaris. Levikom heitiski toona riigile ette konkurentsi kahjustamist. Konkurss peatati aprillis Tallinna ringkonnakohtu poolt kuni otsuse tegemiseni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Siim Sikkut ütles ERR-ile, et konkurss on kohtuvaidluse tõttu endiselt peatatud ja enne septembri algust asjad edasi ei liigu.

"Selleks ajaks soovime konkurentsiameti seisukohad ja muud argumendid läbi kaaluda ja konsulteerida, et edasised sammud paika seada," ütles ta.

Rohkem konkurentsi, rohkem võimalusi

Eesti 5G konkursil on sagedusala (390 Mhz) jagatud kolmeks plokiks, mis teeb iga ploki suuruseks 130 MhZ. Levikomi hinnangul tähendas see, et Eesti kolm suurt mobiilsideoperaatorit ostavad oksjonil need kolm plokki ära ning teistel pole võimalik 5G võrgus teenuseid pakkuda.

Euroopa Komisjon on omalt poolt andnud liikmesriikidele suunised, et sagedusala võiks jagada 80 kuni 100 MHz suurusteks plokkideks, mis tähendaks, et sagedusala saaks jagad neljaks plokiks.

Konkurentsiamet leidis oma neljapäeval avalikustatud analüüsis, et ei kolmeks ega neljaks plokiks jaotamine pole parim, vaid kaaluma peaks sagedusala jaotamist 10-megahertsisteks plokkideks, mis annaks võimaluse lisaks mobiilsideoperaatoritele ka tulevikku vaatavatele ärimudelitele, mis pole ilmtingimata seotud andmesideteenustega.

"Konkurentsiameti hinnangul ei takista sagedusala tõhusat kasutamist see, kui konkursile pandavad plokid on oluliselt väiksemad sagedusala osast, mille iga sideettevõtja lõpuks omandab. Seejuures saab konkursi tingimustega tagada võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning vältida samas sagedusala killustumist ning ebatõhusat kasutust," märgiti analüüsis.

Ameti hinnangul tähendaks uute tegijate tulek, et turul suureneks konkurents ning 5G võrgu arendamine muutuks märksa mitmekesisemaks kui vaid kolme mobiilsideoperaatoriga.

"Üks valik, mida suure tõenäosusega eelistavad üleriigiliste mobiilsidevõrkude omanikud, on rajada 5G võrk senise võrgu toel ja selle täienduseks. Teine ja sellest erinev arengusuund on rajada uus võrk 5G teenuste pakkumiseks eraldiseisvalt, arvestades uue standardiga kaasnevaid valikuvõimalusi. Konkurentsivõimelised on tulevikku vaatavad ärimudelid," märkis amet.

Turgu tuleks usaldada

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots leidis, et riik peaks konkurssi korraldades turgu usaldama ning eeldama, et konkurents 5G lubade pärast tagab selle sagedusala efektiivse kasutuse, kuna võidab parima ärimudeliga pakkuja.

Riik ei pea tema sõnul tingimata ette nägema, milliseks täpsemalt kujuneb väljaantavate sageduste kasutus.

"Iga ettevõtja teab ise kõige paremini oma plaane ja vajadusi ning oskab sellest lähtuvalt hinnata sageduslubade ostmisega kaasnevaid riske. Selle, kas üks ettevõtja ostab konkursilt ühe, neli või kaksteist 10 MHz luba, peaks määrama nõudluse ja pakkumise tasakaal," märkis Ots.

Konkurentsiameti hinnangul on arusaadav, miks riik oli ettevaatlik ning jagas konkursi tarbeks sagedusala kolmeks, sest mida vähemate teenusepakkujate vahel sagedusala jaotub, seda suurem on tehnoloogiline tõhusus, vähemalt andmeside puhul. Samas jätaksid väiksemad plokid võimaluse konkursil osaleda ka teistel ettevõtetel, kes tooksid turule rohkem innovatsiooni ja konkurentsi.

"Ootused 5G-le ei täitu, kui sagedusala jagatakse ettevõtjate vahel, kellel puudub piisav rahaline või tehniline võimekus olulisemate linnade, peamiste maanteede ja raudteede katmiseks. Samas on areng piiratud ka juhul, kui sagedusala jagamise tulemusel osutuvad võidukaks üksnes sellised ettevõtjad, kelle äriplaanid on ühetaolised ega ole suunatud 5G võimaluste mitmekesisele ärakasutamisele," märkis konkurentsiamet analüüsis ning soovitas konkurssi kavandades hoida turgu võimalikult avatud uutele arengutele ja tegijatele.

Siim Sikkut kommenteeris ERR-ile, et sagedusala väikesteks plokkideks jagamise puhul on suurim oht selles, et niigi piiratud sagedusressurss killustub liigselt. "Terviklike riigiüleste teenuste arenduseks ei piisa näiteks ainult üksikutest vahemikest, kuigi nendega saab mõne lokaalse ala teenindatud," märkis ta.

Konkurentsiametile teadaolevalt on 5G load pandud väikeste plokkidena (5 kuni 10 MHz) oksjonile näiteks Saksamaal, Austrias, Iirimaal ja Suurbritannias.

Ministeerium: konkurents pole kõige olulisem

Asekantsler Siim Sikkut ütles, et ministeeriumis varemtehtud otsuseid mõtlematult muutma ei hakata.

"Sideturu arengut ei saa tormakalt edasi-tagasi hüpates või ainult konkurentsikaalutlustest lähtuvalt kujundada. Ministeeriumis lähtume ikkagi sideteenuste kättesaadavuse ja sidevõrgu arengu vaatest tervikuna," lausus ta.

Sikkuti sõnul konsulteeritakse turuosalistega ning sügiseks kaalutakse variandid läbi. "Tasub ka tähele panna, et konkurentsiamet oma kirjas ei ütle, et majandusministeeriumi senine lähenemine ja sagedusalade jaotus on vale olnud – ütleb lihtsalt, et variante on veel, mida saaks kaaluda," märkis ta.

Teine oht, mis väikeste plokkide oksjonile panekuga tekib, on kõrgem hind, mis tähendab, et kui ettevõtted maksavad oksjonil lubade eest kõrgemat hinda, küsitakse seda ka oma kliendilt.

"Selle tulemusena võib lükkuda kaugemale edasi reaalne 5G teenuste käivitamine, mis pole meie vaates kuidagi soovitav. Kokkuvõttes võib mõjutada kõik eelnev suure tõenäosusega ka lõpptarbija poolt makstavat sideteenuste hinda, mis on seni olnud Eestis üks Euroopa Liidu madalamaid," ütles Sikkut.

Sikkuti sõnul võib väiksemate plokkide müügi tõttu väheneda ka ettevõtete võimekus investeerida 5G sageduste peal pärisvõrkude rajamisse ja teenuste käivitamisse. "Seda on näidanud teiste, oksjonil väikeste vahemike jagamise teed läinud riikide kogemus," lausus Sikkut ja tõi näiteks Saksamaa ning Itaalia.

"Kõiki neid riske saab mingi maani maandada, aga peame seda hoolikalt kaaluma ja meie seni pakutud konkursiskeem neid ka piisavalt maandas," leidis asekantsler.

5G sagedus on Levikomi käes

Avatuma konkursi kolmas probleem on, et sagedusalasid võivad kokku osta ettevõtted, kel pole endal kavatsust hakata võrku rajama ega teenindama.

"On risk, et konkursile tullakse spekuleerijana, reaalset võrgu arendamise võimekust või plaani omamata, sest sagedusluba on hiljem edasimüüdav," märkis Sikkut.

Levikomi tegevdirektor Peep Põldsamm ütles juunis ERR-ile, et neid on konkursi ajal solvatud spekuleerimise süüdistusega.

"Ma saan aru, et kui me läheksime Lätti või Leetu ja meil võivad olla spekulatiivsed kaalutlused, et äkki saan loa ja hangeldan selle maha. Aga Eestis on meil võrk ja kliendibaas, kes istub selle võrgu ja selle sageduse peal. Ma olen küsinud, et isegi kui Levikom sooviks spekuleerida selle võrguloaga, siis kuidas see välja näeks – mida ma siis olemasoleva võrgu ja kliendibaasiga teen," rääkis ta.

Levikomil on peale sageduslubade konkursiga käimas riigiga veel teinegi kohtuvaidlus. Nimelt kasutab Levikom praegu sedasama 3400–3800 MHz sagedusala juhtmeta interneti pakkumiseks piirkondades, kus püsiühendus puudub. Mullu augustis muutis toonane ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Rene Tammist varasemat määrust, mis tähendas, et sagedusala 3400-3800 MHz tuli vabastada olemasolevast kasutusest hiljemalt 30. aprilliks 2019.

Levikom vaidlustas määruse. Vaidlus on halduskohtus käinud eelmise aasta oktoobri lõpust.

Tänavu 22. jaanuaril muutis minister uuesti määrust ning pikendas 3400-3800 MHz sagedusel Levikomi kasutusloa 31. jaanuarini 2021. See on tekitanud järjekordse juriidilise segaduse, sest sel kuupäeval peaks selle sageduse endale kasutamiseks saama 5G sageduslubade avaliku konkursi võitja. Levikomi hinnangul ei oleks sel juhul neil võimalik oma õigusi sisuliselt kaitsta.

Venemaalt on luba vaja

Eestis konkursile pandav sagedusala (3410–3800 MHz) on enam kui poole ulatuses piiratud kasutusega, enne kui Venemaa sellele oma kooskõlastuse annab. Venemaa peab kooskõlastama vahemiku 3600 kuni 3800 MHz.

Siim Sikkuti sõnul pole Venemaalt mingit vastust saadud. "Tehnilisel ja ametnike tasandil oleme seda teemat naaberriigiga suhtluses korduvalt tõstatanud, aga teine pool pole seni olnud valmis läbi rääkima – see pole seejuures ainult Eesti mure, sama seis on teistelgi," märkis ta.

Konkurentsiamet küsis analüüsi jaoks arvamust Eesti infotehnoloogia ja kommunikatsiooni liidult, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ja Levikomilt.

Ükski neist ei leidnud takistusi sagedusala oksjonile panemiseks väikeste plokkide kaupa.

Konkurentsiamet soovitas MKM-il kaaluda sagedusala 5–10 MHz plokkideks ka eelseisva 700 MHz sagedusala jagamise ettevalmistamisel.

Konkurentsiamet esitas oma seisukoha majandus- ja kommunikatsiooniministrile, kellel on võimalik muuta määrust, millega sagedusala jagati konkursi jaoks kolmeks.

5G on vajalik ka uute tehnoloogiate, näiteks isejuhtivate sõidukite ja targa linna lahenduste elluviimiseks.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: