Allkiri läheb praegu ettevalmistatavale memorandumile, milles Eesti ja Ameerika Ühendriigid lubavad teineteisele, et kasutavad sidevõrgus üksnes usaldusväärsete tarnijate tehnoloogiat. Jutt ei käi mobiilikõnedest ega SMS-sõnumitest, vaid tulevikuvõrgust, mis võimaldab tänu ülikiirele internetile asjade interneti levikut ning isesõitvate autode kasutuselevõttu.

Maailmas on ainult kolm suurt ettevõtet, kes on võimelised suurt 5G-võrku rajama. Need on Rootsi Ericsson, Soome Nokia ning Hiina ja ühtlasi maailma suurim telekomihiid Huawei. Kuigi Eesti-USA memorandumi teksti alles koostatakse, on tõenäoline, et selles ei nimetata otsesõnu Huaweid ega Hiinast lähtuvat spionaaži- või sabotaažiohtu, millest Postimees on korduvalt kirjutanud.

Küll aga annab Eesti lubaduse põhjalikult kontrollida, et seadmete tootja ja lähteriik oleks vaba valitsuse sekkumisest. Seisukohale, et Huawei nendele tingimustele ei vasta, jõudis kevadel oma aastaraportis ka Eesti välisluureamet. Kui peaminister Ratas ja USA esindaja nädala teises pooles memorandumi allkirjastamiseni jõuavad, saab Eestist Poola järel teine riik Euroopas, kes säärasele dokumendile alla kirjutab.

"USA-ga sõlmitav avaldus saadab tugeva signaali, et Eesti toetab turvalise 5G-lahenduse leidmist. 5G-, telekommunikatsiooni- ja uue tehnoloogia alane koostöö oli osa USA ja Soome ühisavaldusest oktoobris," ütles valitsuse pressinõunik Liisi Poll.

Ametlikult on USA-l peamiselt mure liitlasriikides paiknevate Ühendriikide sõjaväebaaside turvalisuse pärast, mis – kui tundlik side välja arvata – kasutavad iga päev kohalikku sidevõrku.

Memorandum pole Eestile juriidiliselt siduv, aga tuleb arvestada, et sellega antakse lubadus Eesti suurimale sõjalisele liitlasele. Kuigi Eesti näib memorandumile alla kirjutades valivat rahvusvahelise poole, on dokument pigem riigisiseste protsesside tagajärg. Sellele eelnes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis uue määruse-eelnõu väljatöötamine. Eelnõu kohustab elutähtsat teenust osutavaid sideettevõtjaid võrgutehnoloogia riigiga kooskõlastama. See tähendab, et kui mobiilioperaator soovib paigaldada uut seadet või tarkvara, tuleb esmalt teha taotlus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA). Seejärel hindavad selle sobivust välisluure, kapo ja infosüsteemiamet.

Kui mõni neist kooskõlastust ei anna, saadab TTJA selle kaalumiseks valitsuse julgeolekukomisjoni küberjulgeoleku nõukogule. Umbes samasugust juhtumipõhist lähenemist viljeleb esimesena USA-ga memorandumi allkirjastanud Poola.

Ministeeriumi töörühma juht Raul Rikk ütles, et kuna Eesti pole võimeline seadmete turvalisust ise katsetama, aga kord juba kasutusele võetu võib kasutusse jääda aastateks, on tootja usaldusväärsus riigile eluliselt tähtis.

Riki sõnul ei välista see siiski otsesõnu Huawei seadmeid. "Määrusega kehtestatav protseduur on universaalne ega ole suunatud ühegi konkreetse tehnoloogia tootja vastu," ütles ta. "5G-tehnoloogia puhul lähtume riskihinnangust, riigi julgeoleku- ja majandushuvidest, elutähtsa sideteenuse toimepidevusest ning muust olulisest."