Ärritunud Levikom kaebab 5G kohtuotsuse edasi ({{commentsTotal}})

Peep Põldsamm
Peep Põldsamm Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Levikom viib ringkonnakohtusse reedel halduskohtu poolt tehtud otsuse, mille järgi riik ei eksinud, kui otsustas panna 5G sageduslubade konkursile vaid kolm, mitte neli või rohkem luba. Levikomi tegevdirektor Peep Põldsamm nimetas halduskohtu otsust asjakohatuks ja absurdseks.

Levikom vaidlustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 5G sagedusriba jagamise konkursi tänavu veebruaris ning konkurss peatati Tallinna ringkonnakohtu poolt aprillis. Levikom heitis riigile ette konkurentsi kahjustamist ning 5G sagedusalade broneerimist kolmele suuremale mobiilioperaatorile.

Põldsamm ütles kolmapäeval ERR-ile,et formaalset edasikaebamise otsust pole veel tehtud, sest advokaadid loevad dokumenti ning valmistavad kaebust ette.

"Kindlasti vaidlustame otsuse. See on nii ebaloogiline ja asjakohatu. Tegemist ei ole kohtuvaidlusega Levikomi õiguste riive üle, tegemist on vaidlusega vaba turu tagamise osas Eesti uue põlvkonna sideteenuste turgudel. Väga üllatav on see, et ametnikud võitlevad maksumaksja rahaga vaba konkurentsi vastu," lausus Põldsamm.

Halduskohus märkis reedel avaldatud otsuses, et kuivõrd Levikom ei ole esitanud oma viimase kahe aasta auditeeritud majandusaasta aruandeid ja ettevõttel on aktiivne maksuvõlg, siis on tõenäoline, et ettevõte ei oleks saanud niikuinii sagedusloa enampakkumisel osaleda. Seega ei ole ka ettevõttel põhjust vaidlustada seda, et konkursile pandi vaid kolm sagedusluba.

"See on otse öeldes üliabsurdne. Põhivaidlus, kas Levikom oleks kvalifitseerunud või mitte – kuidas seda saab etteulatuvalt hinnata? Miks peab ettevõttel olema raha enne sagedusloa saamist – see (sagedusluba) on ju see, mille peale minnakse kapitali kaasama või tõstma. Meile öeldakse, et tel pole kapitali 5G investeeringute tegemiseks – see on absurd. Me ei pea seda tõestama," rääkis Põldsamm ning palus meelde tuletada aega, kui praegused suured Telia (toona EMT)ja Elisa (toona Radiolinja) oma esimest sagedusluba taotlesid. "Ühelgi neil ei olnud ei rahavoogu, ei raha ega kliendibaasi," märkis Põldsamm.

Levikomil on plaanis ringkonnakohtus vaidlustada halduskohtu otsuse alused.

"Järgmise kohtuastme vaidluses me kindlasti vaidlustame need alused, millele see halduskohtu otsus baseerus – aastaaruanne ja maksuvõlg – need meil nagunii likvideeruvad mingi kuu aja jooksul või veel enne," märkis Põldsamm.

Levikomi tegevdirektori hinnangul ei lahendata kohtuvaidlustega aga põhiprobleemi, mis on valesti koostatud konkursimäärus, millega tema sõnul surutakse alla vaba konkurents ning 5G võrgu arendamine.

"Kohtuvaidlused ei anna sellele probleemile lahendust enne kui suhtumise muutust ei toimu – nii kui üks pool kohtuastmes kaotab, kaebab teine selle edasi. Isegi kui see jõuab riigikohtusse, ega siis riigikohus ei hakka kirjutama uut Eesti raadiosageduste plaani määrust ega kohtusotsusega uut konkursitingimuste määrust. Lahendus on ikkagi poliitiline, sest see on majanduspoliitiline otsus ja selle peaks tegema valdkonna minister või viiakse otsuse tegemiseks valitsuse lauale või riigikogu lauale," rääkis Põldsamm.

"Mis Levikomist saab, on Levikomi investorite küsimus, aga Eesti riigi vaba konkurents 5G levi ja taristute turul, mis on ülioluline – seda Levikomi võit või kaotus üldse ei mõjuta," märkis ta.

MKM: 5G konkursse tuleb veel

Lisaks Levikomi maksuvõlale viitas halduskohus oma otsuses, et lähtuvalt Eesti eripärast, kus 5G sagedusalas on Eestis võimalik piiranguteta kasutada vaid teatud osa, on sagedusala kolmeks jaotamine mõistlik. Täpsemalt on väljaantavas 400 MHz (3400–3800) vahemikust Eestis piiranguteta kasutuses 190 MHz, seda tulenevalt sellest et 10 MHz on reserveeritud Eesti kaitseväele ja 200 MHz osas ei tohi häirida Venemaa raadiosidet, kuna neil on Eestiga kokkuleppe puudumise tõttu sellele primaarne kasutusõigus.

Kohtu hinnangul vähendaks vahemiku neljaks jagamine 5G teenuste kvaliteeti, sest tulevikuteenused võivad vajada ka suuremat sagedusvahemikku kui 100 MHz.

Samas tõi kohus välja, et siiski peaks tulevikus MKM kaaluma rohkem sagedusalade enampakkumisi korraldades fookuse seadmist ettevõtetele, mis võivad olla huvitatud iseseisvalt 5G sidevõrkude rajamisest.

MKM-i asekantsler Siim Sikkut ütles ERR-ile, et vaidlusalune sagedusala lubade konkurss on üks mitmest, mis 5G kasutuselevõtuks on algusest peale kavas olnud.

"Näiteks oleme lähima kuu-kahe jooksul alustamas avalikku konsultatsiooni järgmiste sageduste jagamiseks. Selle raames kogume tagasisidet ja seame sihti 2020. aasta järgmiste konkursside korraldamiseks, mille raames ka väiksemate võrkude jaoks sobilikumaid plokke saame eraldada ja jagada – ettevõtetele, kes konkursile kvalifitseeruvad ja sideteenuste arendamiseks tõsised huvilised on," rääkis Sikkut.

Levikomil on aega halduskohtu otsust vaidlustada 21. oktoobrini. Kui Levikom ei vaidkusta otsust selleks ajaks, siis jõustub halduskohtu otsus. Sikkuti sõnul otsustab ministeerium jätkusammud ja ajakava otsuse jõustumisel.

Sageduslubade väljastamine 5G võrkude rajamiseks on nõutav Euroopa Liidu õiguse järgi ning liikmesriigid peavad 31. detsembriks 2020 lubama sagedusala 3400–3800 MHz kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid.

Konkursiamet märkis juulis avaldatud analüüsis, et 5G sageduslubade konkursil ei tuleks sagedusala jagada kolmeks ega neljaks, vaid sagedusload peaks panema oksjonile väiksemate plokkidena. Siis saaks konkursil osaleda ka uudse ja erineva ärimudeliga ettevõtjad, mitte vaid kolm suurt mobiilsideoperaatorit.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: