Postimehe andmeil leppis Keskererakond end varjatud annetuste vastuvõtmises süüdi tunnistades prokuratuuriga kokku tingimisi karistuses 200 000 euro suuruse trahvi näol. Äripäeva andmetel on trahvi suurus 250 000 eurot. Kumb info õige on?

Prokuratuuri jaoks on väga oluline, et sõlmitud kokkulepe kõigepealt jõuaks kohtu ette ja me kohtusaalis avaldaks selle kokkuleppe sisu esimest korda. Seetõttu prokuratuur ei ütle välja seda konkreetset summat, milles kokkulepe on sõlmitud.

Aga me kinnitame, et see karistus on summa mõttes suurem kui Hillar Tederi oportuniteediga välja mõistetud summa [200 000 eurot], see kokkulepe on sõlmitud, aga Eesti Vabariigis mõistab õigust üksnes kohus. Seega, ootame kohtu ära.

Kas saaksite selgitada, mis kaalutlustel Keskerakonnaga selline kokkulepe sõlmiti?

Ma saan kinnitada, mida prokuratuur on silmas pidanud seda kokkulepet sõlmides.

Esimene oluline moment on see, et kokkulepe on sõlmitud Keskerakonna ja prokuratuuri vahel. Nagu kõikides teistes asjades, on läbirääkimised läbi viidud ja kokkuleppele alla kirjutanud prokurörid ja advokaadid selles asjas. Nende vahel on kokkulepe sõlmitud ja silmas on peetud kuriteo toimepanemisest möödunud aega.

Seda asjaolu, et kohus on lõpetanud altkäemaksu võtja, ehk Edgar Savisaare suhtes menetluse. Seda, et juriidilise isiku juhatus on võrreldes sellega, mis puudutas kuriteo toimepanemise aega vahetunud. See, et see karistus, mille osas kokku lepitakse, oleks karmim kui eelmise korra karistus.

Ja kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on jõutud sellele kokkuleppele, mis poolte poolt on sõlmitud.

Need on siis need asjaolud, mis annavad alust arvata, et Keskerakond muudab oma käitumist?

Sellisele järeldusele, kui see sellest kokkuleppest teha, oleme me jõudnud. Seejuures on oluline, et me peame silmas ka kogu riigi poolset tegevust. Et mida on teinud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) ja millised need kohustused ühel juriidilisel isikul on.

Ma võin kinnitada, et sõltumata sellest, kas tegemist on erakonnaga või ükskõik, millise erakonna või ükskõik, millise teise juriidilise isikuga, siis prokuratuur justnimelt sellest lähtub, et kui on juhatus vahetunud ja on uued inimesed ettevõtte juhatuses, siis antakse sellele ettevõttele üldjuhul võimalus jätkata oma majandustegevust, sest prokuratuuri eesmärk ja riigi eesmärk ei ole iga hinna eest lõpetada ühe juriidilise isiku tegevus. Ja täpselt sedasama loogikat on silmas peetud ka selle kokkuleppe sõlmimisel prokuröri poolt.

Kas kompromisskokkulepped tulid päevakorda pärast Edgar Savisaare suhtes menetluse lõpetamist?

Keskerakonna asjas on kokkuleppemenetlus olnud õhus selle menetluse algusest peale. 2015. aastal, kui see menetlus avalikuks sai, on aeg-ajalt see teema õhus olnud, et kas on võimalik lõpetada kokkuleppega.

Ja kui te mõtlete selle asja ajaloo peale, siis sealt on ju ka eraldatud asju. Päris alguses oli ju üks suur asi, mis puudutas korruptsiooni Tallinna linnavalitsuses. Seal on tehtud suur hulk oportuniteedi kokkuleppeid, mis puudutasid reklaamiasju, seal on eraldatud niiöelda Villu Reiljani asi kokkuleppemenetluseks. Need kokkuleppe läbirääkimised on toimunud kogu aeg. Nüüd vahepeal saabus hetk, kui jõustus otsus, et kohus lõpetab Edgar Savisaare suhtes asja. Nüüd saabus pikk vahe. Istungite arv on juba kokku lepitud eelmise prokuröri, ehk Steven Evestuse poolt ja juunis pidid istungid jätkuma.

See on täiesti tavapärane praktika, et kui saabuvad sellised vahed menetlusse ja on uued asjaolud, ehk uus asjaolu on see, et niiöelda peaosalise suhtes oli menetlus lõpetatud, siis on loogiline, et tekib osapooltel huvi, et äkki on võimalik saavutada kompromiss võrreldes üldmenetlusega, mis läheks üldkorras edasi. Ja nii oli ka selle asja puhul.

Mida te saate öelda selle kohtumise kohta Jüri Ratasega, mis toimus mõni kuu tagasi? Ja et sellel kohtumisel räägiti muu hulgas ka Keskerakonda puudutava kohtuasja edasistest arengutest.

Kas riigis peaprokurör ja peaminister kohtuvad omavahel? Vastus on jah, kohtuvad.

Kas on olnud põgusalt juttu kokkkuleppest kui sellisest Keskerakonnast ja prokuratuuri vahel? Jah. Aga nende kohtumiste raames ei ole arutatud selle kokkuleppe sisu, tingimusi või mingisuguseid muid asjaolusid.

Täpselt nii lihtne see olukord ongi ja igasugused spekulatsioonid selle ümber, et need protsessid oleks omavahel seotud, on alusetud.

Kas te sellel kohtumisel arutasite ka teie riigi peaprokurörina jätkamise küsimust?

Ei. Need protsessid ei ole omavahel seotud olnud ja nende sidumine on täiesti meelevaldne.

Sama ütlete siis ilmselt Äripäeva toodud paraleelide kohta, kus ajaleht kirjutas, et Lavly Perlingu avaldusega kandideerida uueks ametiajaks sattus pea samasse aega kolm Keskerakonnale või selle juhtidele soodsat prokuratuuri otsust, mis tekitavad küsimusi peaprokuröri sõltumatuse kohta?

Need on täiesti meelevaldsed ja alusetud väited. Need ei ole omavahel seotud.

Iga asja taga on olnud prokurörid. Keskerakonnaga on sõlminud kokkuleppe Eesti väga head tippadvokaadid Keskerakonna nimel neid esindades.

HKScan on olnud tõepoolest meil kvaliteedikontrollis ja minu kui peaprokuröri ülesanne ongi tagada kvaliteetsete asjade jõudmine kohtu ette. Selles asjas oli jah peaprokuröri palve saada teise prokuröri arvamus läbi nelja silma printsiibi, tagada selles asjas kvaliteet, mida tehti.

Eesti üks parimaid maksuprokuröre on selle üle vaadanud, teinud oma otsuse. Seal tuleb arvestada, et mitte prokuratuur ei otsustanud iseenesest selle asja kulgu muuta. Seal olid taga HKScani esindajad ja kahe poole advokaadid, kes sõlmisid kompromisslepingu.

Tõsi, seal advokaadibüroo alguses esitas kuriteoteate, et on vargus toime pandud, piltlikult öeldes. Ja pärast ütlesid, et ei, ikka ei ole vargust toime pandud. Siis ei ole riigil muud võimalik teha, kui võtta vastu vastav otsus. Nii, et nende asjade omavaheline seostamine on täiesti põhjendamatu.

Aga kuidas läks nii, et pärast HKScanile süüdistuse koostamist, see peagi ära muudeti?

HK Scani puhul. Esiteks, süüdistust kui sellist ei olnud veel esitatud. See asi oli meie riigiprokuratuuri majas kvaliteedikontrollis juhtide poolt läbi vaadata, kas selle asjaga on kõik korras. Me peame möönma, et seal oli teatud minetusi, mida me ei saanud endale lubada. Nendes asjades on väga oluline, et riiklik süüdistus oleks kvaliteetne. Ja seal teine prokurör, kes vaatas asja üle, kontrollis ja jõudis järeldusele, et jah, seal on teatud vigu tehtud. Ka ringkonnakohus oli seda öelnud, et seal on teatud vead juhtunud. See oli üks asjaolu, mis muutis prokuratuuri esmast seisukohta.

Aga veel olulisem on see, et seal pooled ise vahepeal muutsid oma arvamust. Ehk need, kes esitasid kuriteoteate, et raha on omastatud, varastatud, jõudsid menetluse käigus selleni, et ei ole seda raha omastatud.

Piltlikult öeldes on tegemist olukorraga, kus keegi süüdistab kedagi varguses, aga siis ütleb pärast, et ikka ei olnud vargust toime pandud, et mul tuli meelde, et ma ikka ise lubasin seda raha kasutada. Nendes olukordades ei ole võimalik, et riik ikkagi jätkab menetlust.

Seal ei ole mitte mingit puutumust ei Keskerakonna, ega ammugi millegi muuga. See on olnud puhas, õiguslik, loogiline menetluskäik professionaalide poolt, kus samamoodi on teisel pool olnud Eesti väga head advokaadid.