Sanchez ei suutnud jätkamiseks võita endale vasakäärmuslikuks peetud Podemose toetust, vahendas Reuters.

Järgmine võimalus valitsuse moodustamiseks heakskiitu saada on alles septembris. Võimalikud järjekordsed parlamendivalimised aga toimuksid jätkuva patiseisu korral 10. novembril. Tegemist oleks Hispaanias juba neljandate parlamendivalimistega nelja aasta jooksul.

350-kohalises parlamendi alamkojas kogus Sanchez teisipäeval 124 häält, tema kandidatuuri vastu aga hääletas 170 rahvasaadikut. 52 parlamendiliiget jäi erapooletuks. Absoluutseks häälteenamuseks oleks vaja läinud aga 176 häält. Neljapäeval oleks piisanud aga sellest, kui toetajaid on rohkem kui vastaseid, vahendas BBC.

Juba enne neljapäevast usaldushääletust ilmnes, et läbirääkimised Sancheze sotsialistide (PSOE) ja Pablo Iglesiase Podemose vahel on kokku kukkunud. Sotsialistide väitel on Podemose nõudmised olnud vastuvõetamatud, Podemos omakorda väidab, et sotsialistid on neile pakkunud olematuid või sisutuid ministrikohti.

Senine sotsialistist asepeaminister Carmen Calvo ütles näiteks, et Podemos olevat sõna otseses mõttes nõudnud, et neile "antaks valitsus" selle asemel, et koos koalitsiooni moodustada.

Podemose juht Iglesias aga kutsus sotsialistide esimeest neljapäeval üles mitte kuulutama välja järjekordseid valimisi. Tema arvates tuleks Sanchezel lihtsalt läbirääkimisi Podemosega jätkata.

Sanchez omakorda tunnistas, et ka teisel hääletusel jääb tal ilmselt soovitud heakskiit saamata.

Mitmed väikeparteid on kinnitanud, et nad valmis senise peaministri jätkamist toetama, kuid seda vaid juhul, kui sotsialistid Podemosega mingi leppe sõlmivad. Parempoolsed parteid - peamine opositsioonierakond Rahvapartei (PP) ja paremäärmuslikuks peetud väikepartei Vox, on omakorda kinnitanud, et nemad Sancheze jätkamist toetama ei hakka.

TAUST

Aprilli lõpus toimunud valimistel võtsid peaminister Pedro Sancheze juhitud sotsialistid (PSOE) küll kindla võidu, kuid parlamendienamusest jäi tulemus kaugele. Senine peamine parempoolne erakond ehk Rahvapartei pidi leppima aga oma ajaloo halvima tulemusega, sest paljud nende valijad on viimasel ajal hakanud eelistama hoopis tsentristlikku Ciudadanost ning natuke ka paremäärmuslikuks peetud Voxi, mis pääses esimest korda parlamenti ning mille juht Santiago Abascal on Rahvapartei endine liige.

Seega nii nagu enne valimisi, kui vähemusvalitsust juhtinud Sanchez pidi parlamendis toetuma vasakäärmusliku Podemose ning erinevate väikeparteide, sealhulgas Kataloonia iseseisvuslaste häältele, vajab peaminister kas keerulise koalitsiooni õnnestumist või kirjut valikut toetajaid oma vähemusvalitsusele.

Praeguseks on parlament alustanud nädala pikkust debatti, mis peaks andma selguse, kas Sanchezel on realistlik võimalus peaministrina jätkamiseks.

Esmaspäeval teatas Podemos, et neile jääb väheks viimasest sotsialistide pakkumisest ehk seni teadmata arvust kohtadest valitsuskabinetis.

"Pidage lugu meie valijatest ning ärge pakkude meile dekoratiivset rolli oma valitsuses, sest meie sellega ei lepi," sõnas erakonna juht Pablo Iglesias pärast seda, kui järjekordsed võimukõnelused kokkuleppeta lõppesid.

Samas märkis Iglesias, et tema partei soovib valitsuses olla ning on seetõttu valmis läbirääkimisi jätkama. Opositsioonis olevad parempoolsed samas teevad juba oma avaldusi lähtudes sellest, et sisuliselt on vasakpoolse koalitsiooni moodustamine juba kokku lepitud.

PSOE ja Podemos ei saavuta tegelikult ka kahekesi parlamendienamust, mis tähendab, et nad vajavad üha rohkem poliitiliselt killustunud parlamendis erinevate piirkondlike parteide toetust.

Sanchez tõusis vähemusvalitsuse peaministriks eelmise aasta juunis, kui parlament umbusaldas korruptsiooniskandaaliga seotud Rahvapartei valitsust, mis juhtis Mariano Rajoy.

Kui paljudes küsimustes nagu tööhõive, pensionisüsteem, haridus, naiste õigused ja keskkond võivad PSOE ja Podemos ilmselt kiiremini kokkuleppele jõuda, siis kahel erakonnal on ka märkimisväärseid erimeelsusi.

Üheks selliseks teemaks on näiteks Kataloonia. Sanchez on vastu nii regiooni võimalikule iseseisvumisele kui ka seal referendumi korraldamisele. Podemos omakorda küll erakonnana iseseisvat Katalooniat ei toeta, küll aga toetab referendumi korraldamist. Seetõttu oligi üheks tingimuseks varasematel läbirääkimistel, et referendumi korraldamist toetav Iglesias ise valitsuses ministriks ei hakkaks.

Kriitikat on pälvinud ka see, et Sanchez oma kõnes Kataloonia teemast kõrvale põikles.

Parempoolne opositsioon usub, et kui vasakpoolne valitsuskoalitsioon ka sõlmitakse, ei püsi see eriti kaua. "Äärmuslaste toetatuna võid saada ametisse nimetatud, kuid sa ei saa valitseda," nentis Rahvapartei juht Pablo Casado. "Pärast hääletust on sul palju võlausaldajaid ukse taga."

Tähelepanuväärne on ka see, et paljud lubadused, mida Sanchez on uue valitsuse moodustamise eel andnud, olid sees juba 2019. aasta riigieelarve eelnõus, mille toetamisest aga loobusid seni vähemusvalitsusele parlamendi hääli taganud Kataloonia iseseisvuslased. See omakorda tekitas senise valitsuse teovõimetuse ja tõi kaasa ennetähtaegsete valimiste korraldamise.

Võimalusest, et killustunud parlamendi tõttu on Hispaania ehk üsna varsti taas silmitsi ennetähtaegsete valimistega, räägivad Hispaania meedia ja poliitikud juba praegu.