Jahimees: noortele karudele metsas ruumi ei jagu

Karude arvukuse kasvu tõttu ei leia nooremad loomad enam metsas elukohta ja seetõttu otsivad nad uut elupaika asulate lähedalt, põhjendas jahimees Peeter Hussar, miks karud satuvad viimasel ajal üha enam inimeste vaatevälja.
Hussar rääkis "Vikerhommikus", et karu staatus jahiulukina on eripärane - karu on Euroopa Liidus kaitsealune liik ja Eestis kütitakse teda selleks, et ennetada karude poolt tekitatud kahjustusi.
"Karude arvukus on Eestis tõusnud ja muutunud on ka karu staatus. Karu on olnud väärikas trofeeloom, aga probleemseteks kujunevad noored loomad. Suurenenud küttimise mahu juures tuleb hakata küttima probleemseid loomi."
Hussar sõnas, et kui populatsiooni kütitakse, siis metsloomal säilib ka inimese kartus.
"Karude arvukuse tõus toob kaasa selle, et täiskasvanud loomadel on elupaik metsas hõivatud ja noortele ei leidu enam seal kohta. Ja kes on neist julgem, katsetab asula lähedasemat elupaika ja seetõttu satuvad karud ka rohkem inimeste vaatevälja."
1. augustil alanud karujahi hooajal võib küttida Eestis kuni 69 pruunkaru, mis on kaheksa isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Samas on seda oluliselt vähem, kui jahimeeste seltsi soovitud 126 karu.
Hussar ütles, et ta ei tea täpselt, kui palju on karusid augustikuu esimeste päevadega kütitud, sest nädalavahetuse andmed on alles laekumata, kuid ta pakkus, et kümmekond kindlasti. Ta lisas, et kolmandik kütitud karudest läheb trofeedeks-topisteks.
Toimetaja: Urmet Kook