Loodusteadlane Tiit Maran: karudest on saamas nuhtlusloomad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EJS

Karud on Eestis ja ka mujal Euroopas kujunemas nuhtlusloomadeks, keda paratamatult peab senisest enam küttima, tõdes loodusteadlane, Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran. Eestis kujundab karude ja teiste liikide arvukust tema sõnul viimastel aastatel toimuv suurem metsaraie.

Loomaaia direktor Tiit Maran rääkis "Vikerhommikus", et meediaski sageli videote ja fotode vahendusel kajastatud inimeste ja karude kohtumisi kipub rohkem olema ja selle taustal võivad olla mingid suuremad muutused, mille sisu ta ei oska praegu tõsisemalt hinnata.

"Karud tulevad rohkem välja, aga miks? Kas see on seotud mingite inimtekkeliste häiretega? Samal ajal hundi arvukus läheb alla. Ka ilvese arvukus võiks tõusta, aga millegipärast ei tõuse," ütles Maran.

Vanasti seostati loomade arvukust sellise lihtsa mudeliga, et kitsede arvukus läks lumerikaste talvede tõttu alla. Aga kui metskitsede arvukus tõuseb, hakkab kohe kasvama ka ilveste arvukus, kuna kits on tema peamine saakloom. Praegu see mudel aga ei toimi. Marani sõnul viitab see kõik sellele, et meie metsamaastikes on toimunud väga suuured muutused, millel on väga mitmekülgne mõju meie keskkonnale ja meie liikidele. "See on väga mitmetahuline ja neid on väga raske uurida ja anda küsimustele üheseid vastuseid. Arvamusi võib anda seinast seina, aga see tegelikkus jääb kuhugi sinna, mida me ei suuda teaduslikult tõestada," arutles teadlane.

Vaadates viimast 15 aastat, siis Eesti metsamajandus on muutunud diametraalselt ehk intensiivsemaks ning on selge, et see avaldab mõju teistele eluvormidele ja muudab meie metsades olevate liikide käitumist. "Mõned liigid võidavad, teised kaotavad. Kui meie enda liikumine metsas on muutunud, siis sellelel reageerivad ka erinevad liigid."

Karude puhul tõi loomaaia direktor välja ka selle, et kui karusid metsas toidetakse lisaküttimise tarbeks, siis sinna jääb inimese lõhn ja karude hirm inimese suhtes kipub jääma väiksemaks. "Näiteks Rumeenias peeti omal ajal karusid ja need muutusid nuhtlusloomadeks, Yellowstown, kus turistid ei osanud enam karusid karta. Metsloom jääb metsloomaks, kuigi ta tundub nunnu ja armas olema, aga ta pole lemmikloom," rääkis Maran.

Juhul, kui karu tuleb kellegi õuele ja isegi kui ta näib nunnu, soovitab Maran inimesel tuppa jääda, mitte minne loomale pai tegema. Ta soovitab ka helistada keskonnaametisse või jahimeestele ja anda teada, et selline asi on juhtunud. "Võib teda hirmutada ja ta võib ise ära minna, aga need suured kiskjad, eriti karud, kipuvad uudishimulikud olema, kui nad on inimesega ära harjunud, siis nad hakkavad vaatama, et kes see on ja miks ta põnev on," selgitas loodusteadlane.

Saates tuli jutuks ka Pihkvast Eestisse sattunud karud Polja ja Proša, kelle saatus peaks selguma järgmisel nädalal. Marani sõnul on suhtumine neisse kahetine. Ühest küljest on inimestel sügav empaatia väikeste ja armaste loomade vastu ning leitakse, et taolised loomad tuleks ellu jätta. "Aga kui ta on inimese poolt üles kasvatatud, siis ta pole enam metsloom, ta on metsast täielikult eraldatud ja tekib küsimus, et mis saab edasi," juhtis teadlane probleemile tähelepanu.

Ta tuletas ka meelde, et kõik armsad karupojad kasvavad kunagi suurteks kiskjateks ja nende pidamine on kallis ning keerukas. Vastus küsimusele, kes seda tegema peaks, tuleb leida enne, kui loomad inimeste seas üles kasvatatakse. "Kui praegu neid poegi üles kasvatame, oleme sama probleemi ees. Ükskõik, kes selle võtab enda kanda, kas keskonnaamet või keegi teine, keegi peab otsustama, mis nende suurte kiskjatega peale hakata."

Maran märkis, et ühel hetkel tekib vajadus paratamatult need karud magama panna, sest taolisi probleemkarusid on täis kõik rehabilitasioonikeskused Euroopas.

Karude rehabiliteerimiskeskused on kohad, kuhu viiakse karud, et nad saakid oma elu ära elada. Loodusesse neid tavaliselt tagasi lasta ei saa, sest nad on inimestega harjunud ja muutuvad probleemseteks teiste loomade jaoks.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: