Fotod ja video: Ratas kohtus Londonis kolleeg Johnsoniga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1565088240000 | amCalendar}}

Eesti peaminister Jüri Ratas kohtus teisipäeval Londonis oma Briti kolleegi Boris Johnsoniga.

Ratase näol oli tegu esimese Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusjuhiga, kes Ühendkuningriigi uue peaministriga silmast silma kohtus.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatas varem, et peaministrid arutavad Eesti ja Ühendkuningriigi suhteid, sealhulgas koostööd kaitse- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Ühtlasi pidid tulema kõne alla küberkoostöö ning Euroopa Liidu päevakajalised teemad.

 

Eesti välisminister Urmas Reinsalu ütles varem BBC-ile, et kuigi reaalsuseks onLondonile vastuvõetamatut Iiri kaitsemeedet sisaldav lahkumislepe, milles kõik ülejäänud liikmesriigid on kokku leppinud, on lähinädalatel endiselt vaja jätkata dialoogi leppeta Brexiti vältimiseks.

Ratas ERR-ile: konkreetseid soove Eestile Brexiti asjus ei olnud

Ratas andis teisipäeval kohtumise teemal intervjuu ERR-i ajakirjanikule Johannes Trallale.

Tähelepanuväärne, et Boris Johnsoni esimene kohtumine välisliidritest toimus Eesti peaministriga. Millest rääkisite?

Kohtumine oli asjalik ja sisutihe. Rääkisin kahepoolsetest suhetest Eesti ja UK vahel, mis olnud läbi aegade väga tihedad. Tänasel hetkel tipus, kui räägime kaitse ja julgeolekukoostööst, mis seotud EFP õhuturbe, erinevate sõjaliste harjutustega. Samuti koostöö brittidega Afganistanis. Juttu oli, kuidas edasi viia koostööd tehisintellekti osas meditsiinis, mõtlesime nendele koostöövariantidele, mis võiksid olla Põhjala, Balti riikide ja UK vahel. Loomulikult kutsusin Boris Johnsonit Tallinnas digi-summit'ile ja kutsusin teda Tallinnasse külla, et ta ka peaministrina saaks külastada Briti sõdureid.

Kas te rääkisite ka Brexitist? Johnson ootab EL-ilt märkimisväärseid järeleandmisi, mida ta ootab Eestilt?

Jah, me rääkisime Brexitist ja NATO tippkohtumisest. Brexitis on meie positsioonid brittidega erinevad selles osas, et UK lahkumisega ei võida mitte keegi – ei UK ega ka Euroopa. Mulle väga sümpatiseeris tema öeldu – ta kinnitas, et lahkumine EL-ist ei tähenda lahkumist Euroopast. Rõhutas tihedaid suhteid tuleviku osas, mis EL-i ja UK vahel jätkuvad. Eriti välis- ja julgeolekupoliitikas. Peaminister kinnitas üle ka selle, et tuleb tagada EL-i kodanike õigused pärast Brexitit ja tõi välja ka 15 000 eestlase oleku täna Suurbritannias.

Milliseid järeleandmisi Johnson EL-ilt soovib? Juttu on olnud Iiri kaitsemeetme teksti muutmisest. Kas näete selleks võimalusi?

Peame silmas pidama, et ta on olnud Briti peaminister vaevalt kaks nädalat. Täna teha lõplikke järeldusi on natuke etteruttav. Selge on see, et see nn backstop ei ole brittide jaoks vastuvõetav. See, et EL hakkaks avama uuesti lahkumislepet – on täna öeldud, et see ei ole mõeldav. Me oleme põhimõtteliselt tupikseisus, kui silmas pidada 31. oktoobrit.

Mida tähendaks leppeta Brexit EL-ile ja Eestile?

Leppeta Brexit tähendab EL-ile, Eestile ja UK-le väga palju lahendamata küsimusi, väga palju muresid tulevikuks. Me võime alustada piiriküsimusega, mis jääb lahendamata Põhja-Iirimaa ja Iirimaa vahel, samuti inimeste ja kodanike õigused, õppimis- ja töötamisvõimalused, ärikeskkonna küsimused. Samuti jäävad lahendamata rahalised küsimused. Samas ütles Briti peaminister väga selgelt, et seda lahkumislepet, mis on juba [parlamendis] mitmeid kordi läbi kukkunud, selle uuesti viimises ei näe tulevikku.

Kas ma saan õigesti aru, et leppeta Brexiti vältimiseks te suuri võimalusi ei näe?

Ma olen täiesti veendunud, et EL-i poolt tehakse kõik võimalik, et see lahkumine oleks koos lepinguga ja ma olen kindel, et selle nimel pingutab ka Briti peaminister ja tema meeskond.

Kuidas te iseloomustaksite Johnsoni ees seisvat väljakutset leppeta Brexit ära hoida?

Väljakutse on väga keeruline. Seda keerukust on näidanud samad hääletused, mis ei ole leidnud toetust. Seda näitab ka eelmise peaministri [Theresa] May püüdlused leppida kokku lepinguga lahkumine, mis päädis sellega, et ta astus tagasi. Seis on ääretult keeruline, mis näitab seda, kui tihedalt on 28 liikmesriiki EL-is omavahel seotud. Astuda ühendusest välja, tähendab väga paljude küsimuste lahendamist…

Kas Boris Johnson ei avaldanud soovi, et Eesti omalt poolt vastu tuleks, et läbirääkimised võiksid lõppeda teistmoodi kui leppeta Brexit?

Minu tunnetus on see, et ta ei välista mitte kuidagi seda, et töötada selle nimel, et Brexit on lahkumine koos leppega. Kas see konkreetselt palveid Eestile või mingisuguste teemad sidumist… ei, seda küll täna ei olnud.

Intervjuud peaminister Ratasega saab näha õhtuses "Aktuaalses kaameras".

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: