Kui seni maksavad tarbijad iga tuulikust tuleva megavatt-tunni elektri eest tootjale üle 53 euro toetust, siis aastaks 2030 loodab riik taastuvenergia toetused nullini viia. Sinna liigutakse samm-sammult ehk vähempakkumiste abil. See tähendab, et riik seab eesmärgi, kui palju on taastuvenergiat vaja turule saada, ja siis taastuvenergia arendajad ütlevad, mis on vähim toetuse määr, mida nad vajavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majandusministeeriumi asekantsler Timo Tatar ütles, et toetus kahaneb tuntavalt, sest investeeringud on muutunud odavamaks.

"Tehnoloogia hinnad on väga palju alla tulnud ja see selline vähempakkumiste mehhanism, kui on piisav konkurents tagatud, peaks ka Eestis toetuste määra kordades alla tooma," selgitas Tatar.

Soomes oli esimene vähempakkumine aasta alguses ja seal küsisid arendajad toetust keskmiselt kaks ja pool eurot, mis rakendub juhul, kui kolme kuu keskmine turuhind jääb allapoole 30 eurot.

Eesti Taastuvenergia Koja juhatuse liige Mihkel Annus ütles, et Soome pakkumine näitas just tuuleenergia konkurentsivõimet.

"Kõik võitjad olid tuulepargid ja kui võrrelda näiteks seda praeguse regiooni elektrihinnaga, siis näeme, et Soome tuulepargid tulevikus enamiku ajast töötavad turupõhiselt," rääkis Annus.

Näiteks viimase kuu jooksul on turuhind nii Eestis kui ka Soomes vaid vähestel päevadel jäänud allapoole 30 euro piiri ehk enamuse ajast töötaks Soome tuulikud toetuseta.

Eesti Energia tütarfirma Enefit Green juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et praegu saab taastuvenergiat arendada ka juba täiesti toetusskeemide väliselt.

"Tegelikult on juba näiteid ka meie lähiriikidest Euroopast, kus investeeringuid tehaksegi juba, sõlmides klientidega pikaajalisi elektrimüügi lepinguid - suurtarbijatega, 10-15 aastat. Selle pealt tehaksegi investeeringud ja riik ei maksa mingeid taastuvenergia toetusi," selgitas Kärmas.

Eesti Energia plaanib aasta lõpus Leedus osaleda ühel taastuvenergia vähempakkumisel.

Ka Eesti esimene väikesemahuline vähempakkumine on plaanitud aasta lõppu ja suurem juba järgmisse aastasse.

Taastuvenergia arenguplaan aastani 2030:

Taastuvenergia laiem kasutamine peab vähendama Eestis tekkivat õhusaastet. Kui praegu paiskab Eesti õhku pea 21 miljonit tonni CO2, siis aastaks 2030 on meil kohustus õhu saastamist vähendada 12 miljoni tonnini aastas.

See tähendab, et kui eelmisel aastal moodustas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia 17,1 protsenti kogutarbimisest, siis aastaks 2030 peaks see tõusma vähemalt 37 protsendini. Koos transpordisektori ja soojamajandusega peab taastuvenergia osakaal tõusma 42 protsendini praeguse 30 asemel.

Valitsus loodab eelkõige tõsta tuuleenergia osakaalu. Praegu on kasutusel 139 tuulikut. Võrguga liitumislepinguid omavaid tuuleparke on üle Eesti veel 12. Need on arendamisjärgus ja nende rajamise üle on pooleli mitmesugused vaidlused.

Praegu toodavad tuulikud aastas umbes 670 gigavatt-tundi elektrit. Aastaks 2030 on eesmärk suurendada tuuleenergia mahtu vähemalt kolm ja pool korda ning jõuda 2500 gigavatt-tunnise aastatoodanguni.