Ta tegi selle avalduse teisipäeval Tallinnas pärast seda, kui Kaljulaid oli selgitanud, et Euroopa-Vene suhete üle peavad otsuseid langetama mitte ainult suurriigid, vaid ka Euroopa Liidu väiksemad liikmed nagu Baltimaad. 

"Kui teised saavad rääkida, võime rääkida ka meie, oli ta loogika. Ma austan selle otsuse motiive, kuid see ei tähenda tingimata, et käitume niisamuti," ütles Nauseda pärast Eesti visiiti.

Tema sõnutsi nõuab selliste tähtsate seisukohtade kooskõlastamine Baltimaade "ametlikke ja mitteametlikke" nõupidamisi.

Ta rõhutas, et sai kinnituse Eesti seisukoha muutumatuse kohta vaatamata aprillikohtumisele. 

"Venemaa, selle rünnak Ukraina suhtes, sanktsioonide sõltumine sellest, kas Venemaa kavatseb oma käitumist Ukraina suhtes muuta, on ilmselge," rõhutas ta.

Leedu president rõhutas, et Eesti mõistab riigi vene vähemusega seonduvat küsimust ja püüab seda põlvkondade vahetumisega ühiskonda lõimida.

"Ma näen tõepoolest, et üks presidendi prioriteete on tagada inimeste mugavus ja et neid ei koheldaks teisejärguliste inimestena," sõnas ta.