Mikseri hinnangul ei muuda tippkohtumine Eesti-Vene suhteid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaidi kohtumine Vene riigipea Vladimir Putiniga ei too kaasa olulist muutust Eesti ja Venemaa suhetes, kuna selleks puudub sisuline alus, leiab lahkuva valitsuse välisminister Sven Mikser.

"On selge, et see ei too mingit läbimurret kahepoolsetes suhetes, sest meie kahepoolsete suhete seisu määrab suurel määral ikkagi Venemaa käitumine laiemas maailmapoliitikas ja siin ei ole mingeid positiivseid muutusi ju täheldada," rääkis Mikser esmaspäeval ERR-i saates "Välistund" Peeter Kaldre küsimustele vastates.

"Oodata siit suurt sula ja edasiminekut kahepoolsetes suhetes - ma ei ole nii optimistlik. Sest me näeme, et fundamentaalid ei ole ju muutunud: agression Ukraina vastu on jätkumas, jätkuvalt on annekteeritud Krimm, jätkuvalt Venemaa otsib võimalust, et sekkuda ka teistesse rahvusvahelistesse konfliktidesse - olgu siis Süürias või viimasel ajal isegi Venezuelas ja mitmel pool mujal. Nii, et selles mõttes nüüd öelda, et me oleme astunud mingisugusesse uude ajastusse suhtlemisel Venemaaga - ma oleks selle väitega küll väga-väga ettevaatlik," lisas Mikser.

"See oli positiivne, et kohtumine aset leidis, aga ma ei arva, et nüüd Eesti ja Vene riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised muutuvad regulaarseks ja tegelikult selline regulaarne kõrgetasemeline kohtumine oleks ka vastuolus Euroopa Liidu kehtiva niinimetatud viie punkti põhimõtetega," rõhutas välisminister. "Hoiaksin rahulikku ja ettevaatlikku joont jätkuvalt Venemaaga suheledes. Kohtumise võimaluse tõttu ei ole me ju valmis loobuma oma põhimõtetetst, näiteks sanktsioonide toetamisel või nõudmistes Venemaale naasta rahvusvahelise õiguse põhimõtete juurde. Meenutame, et neil päevil pikendas Venemaa Kertši väinas vangistatud Ukraina mereväleaste kinnipidamise tähtaega," lisas Mikser.

Kommenteerides kohtumise videoülesvõtetest paistnud positiivset keemiat kahe liidri vahel, rõhutas Mikser, et kui selline ka eksisteeris, siis see ei anna alust oodata Venemaa käitumise muutust.

"Ei tasu üle hinnata personaalse positiivse keemia mõju. Kremlis ei jäeta seepärast endale olulist otsust tegemata või ei tehta seda teisiti, et Eesti president jätab Vene presidendile inimesena sümpaatse mulje. See on kahtlemata postiivne, aga põhjused, mõjurid ja tegurid mis muudavad Venemaa ohtlikuks Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule, ei peitu personaalses keemias ühe või teise Euroopa liidriga," märkis viimaseid päevi välisministri kohal olev Mikser.

Teatavat positiivset mõju võib kohtumine Vene liidriga anda Eestile siiski rahvusvahelises suhtluses, lisas Mikser. "Fakt, et presidendid kohtuvad või et üldse kõrged poliitikud omavahel kohtuivad, annab meile pisut parema võimaluse rääkida kaasa Venemaa-teemalistes aruteludes, olgu Euroopa Liidus või NATO-s. Sest me ju teame, et meie partnerid, meie liitlased teatud regulaarsusega oma Vene ametivendade ja -õdedega kohtuvad. Ja kuna dialoogi pidamise soov Venemaaga - kasvõi edasiste eskalatsioonide vältimiseks - on paljudes pealinnades olemas, siis kahtlemata meid võetakse tõsisemalt, kui me saame öelda, et jah ka meie kohtusime, ka meie oleme suhelnud nii kahepoolsetel kui ka muudel rahvusvahelistel teemadel," rääkis Mikser.

President Kaljulaid käis Moskvas neljapäeval 18. aprillil, kus ta avas renoveeritud Eesti saatkonnahoone ning kohtus Kremlis president Putiniga.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: