Saatejuht Andrus Karnau nimetas tähelepanuväärseks, et valitsus ei tea selle reformi tagajärgi, sest tõsiseltvõetavaid taustauuringuid ei ole selle kohta tehtud, kuidas inimesed käituma hakkavad. Samuti pole teada see, kuidas inimeste lahkumine teisest sambast mõjutab tulevikus pensioni suurust.

"Ja hindamata on ka see, et kui praegu on teises pensionisambas umbes 4,3 miljardit eurot, järgmise aasta lõpuks peaaegu viis miljardit eurot, siis juhul, kui sellest 2021. aastal tagasihoidlikul hinnangul näiteks üks miljard välja astub ja liigub tarbimisse, siis mis on selle miljardi suuruse täiendavalt tarbimisse ja kinnisvarahindadesse liikuva raha mõju," rääkis Karnau.

Ta lisas, et ilmselt ei pea olema majandusteadlane, saamaks aru, et niivõrd suure ühekordse rahasüsti tulek tõstab märkimisväärselt hindu, aga kui palju, seda me tegelikult ei tea.

"Kui püüda aru saada, mis on valitsust sundinud seda reformi tegema, siis selle tõukejõuks on kaks arusaama. Esimene tuleb Isamaalt ja Isamaa rahastajatelt, kes leiavad, et inimesed ei pea koguma pensionisambasse raha, vaid peavad tegema lapsi ehk vanaduspõlve heaolu ja kindlustunne ei tulene sellest, kui palju inimesed säästavad, vaid sellest, kui palju on neil lapsi, kes neid vanaduspõlves ülal peavad," sõnas ajakirjanik.

Teine suur põhjus tundub tema sõnul olevat mitte ainult Isamaad, vaid ka Keskerakonda ja EKRE-t iseloomustav: nimelt umbusk pankade, eelkõige suurte Rootsi pankade Swedbanki ja SEB vastu, kelle käes on panganduses lõviosa turust, sealhulgas ka pensionifondide turust.

"Tundub, et umbusk ja protestivaim kannustavad seda. Ega väga täpselt ju ei anta endale aru, kui palju pangad ikkagi teenivad. Pigem on arusaam, et nad teenivad liiga palju pensionifondide pealt, fonditasud on liiga helded ja ükskord ometi on meil võimalus pankadele koht kätte näidata. See on selle reformi lühikene stardiplatvorm," lausus Karnau.

Seekordne teine saatejuht Allar Tankler märkis, et Eesti Pank ja pangad kogu Euroopas on olnud mureks, miks inflatsioon ei tule, ja ehkki paistab, et nüüd võiks see lõpuks tulema hakata, esines keskpanga endine president Ardo Hansson reformi suhtes üsna hävitava kriitikaga.

"Tundub, et ka potentsiaalne positiivne mõju inflatsioonile ei ole piisav, et üles kaaluda kõike negatiivset," lausus ta.

Reformi positiivse aspektina tõi Tankler välja selle, et kui inimene tahab teisest sambast raha välja võtta, liigub see tema investeerimiskontole. See tähendab, et järsku saavad väga paljud inimesed endale investeerimiskonto ja isegi, kui nad sealt kohe raha uuesti välja võtavad, tekib see neile hetkeks ja võib-olla paneb neid mõtlema, et äkki hariks ennast, tegeleks veel investeerima ehk paneks inimesi kasvatama oma finantsilist kirjaosksust.

Keskerakonda, aga ka Isamaad motiveerib seda reformi tegema Tankleri sõnul asjaolu, et need, kes võtavad teisest sambast raha välja ja kogumise lõpetavad, hakkavad rohkem riigi esimest sammast täitma, millest on võimalik maksta praegustele pensionäridele.

"Saan riigi motivatsioonist aru. Riik vaatab seda hetkel väga lühikesest perspektiivist, aga selle pilguga, et kogu aeg panen neli protsenti rahast mingitesse fondidesse, millel on vähem tootlust, võrreldes sellega, kui paneksin selle tarbimisse, läbi selle, et annan inimestele selle kaks protsenti kätte. Kui nad läheksid poodi, ostaksid telekaid, kasvab meie majandus selle võrra kiiremini," kirjeldas Tankler valitsuse loogikat.

Niisugune lühike perspektiiv on tema sõnul väga ratsionaalne, aga murelikuks teeb see, et kui minna ajas 20 aastat tagasi ja meenutada, mis oli 1999. aastal pensionireformi käimapanev jõud, siis oli see soov vabastada riik pensionitõusu surve käest, nii et pension muutuks inimese enda mureks.

"Üks suur probleem on, et see nüüd muutub. Inimene võtab raha välja, ise vastutab, kuidas vanaduspõlves hakkama saab. Aga praktikas me ju teame, et kui ta võtab selle raha ja kulutab selle täna ära, siis pensioniikka jõudes vaatab ta ikkagi riigi poole," ütles Tankler.