Pensionifondidel on teise samba reformi teemal valitsusele hulk ootusi ({{commentsTotal}})

Valitsuse istung,
Valitsuse istung, Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Valitsuse kavandataval pensionireformil on Eesti elule väga suur mõju ning pensionifondid, kes seavad end võimalikeks väljamakseteks valmis, ootavad, et otsustele eelneks põhjalik analüüs. Kõlab ka ideid, et riik peaks senisest palju rohkem tähelepanu pöörama finantsvahendajate müügitaktikatele ning Eesti pensioniturg tuleks avada Euroopa fondidele.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks pensionireformi põhimõtted, mille kohaselt saab tulevikus soovi korral teisest sambast lahkuda ja sinna kogutud raha välja võtta.

Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütles ERR-ile, et pensionisüsteemi võimalik muutmine on kindlasti väga suure ja laialdase mõjuga - see mõjutab nii Eesti praegust majanduskeskkonda kui ka Eesti inimeste tulevast elatustaset pensionieas. Seejuures võib erinevate mõjude ulatus oluliselt varieeruda, sõltuvalt sellest, millisel kujul pensionisüsteemi muudatused täpselt läbi plaanitakse viia.

"Sellest tulenevalt loodame, et valitsus koostab põhjaliku ja mahuka analüüsi, milles sisalduvad hinnangud ja vastused pensionisüsteemi muutmise võimalike mõjude kohta. Iga inimene kaalub enne suuremate otsuste vastu võtmist oma elus need põhjalikult läbi. Seetõttu on elementaarne, et enne otsuste vastu võtmist, mis mõjutavad Eesti elu aastakümneid, viib valitsus läbi nende põhjaliku analüüsi," sõnas Tamla.

Tema sõnul on iga fondi juhtimisel olulised eelkõige kaks aspekti: tuleb püüda fondi juhtides klientide vara võimalikult palju kasvatada ning suuta tagastada klientidele nende investeeritud raha, kui nad seda soovivad. Kuna pensionisüsteemi võimaliku reformiga seoses on suurenemas risk, et osa kliente soovib juba enne pensioniiga oma vara pensionifondidest välja võtta, siis peavad pensionifondid oma investeeringud ümber kujundama kiiremini realiseeritavateks investeeringuteks.

"Kahjuks on Eesti majandus ja siinsed investeeringud üldjuhul väga madala likviidsusega. Seetõttu hoiduvad Swedbanki pensionifondid hetkel Eesti madala likviidsusega investeeringute suurendamisest," lausus Tamla.

SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin rääkis, et nad on juba alates koalitsioonileppe avaldamisest vähendanud vähemlikviidsete varade omandamist SEB pensionifondidesse, et tagada vajalik valmidus võimalikeks väljamakseteks.

Valitsuse neljapäevane teade, et väljamakseid tehtaks ka suuremate summade korral ühe aasta jooksul, andsid tema sõnul pangale kinnitust, et nende otsus on olnud õige.

Pensioniühistu Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk ütles, et valitsuse plaanis on üks oluline punkt, mille tähtsust alahinnatakse: inimeste jaoks, kes soovivad kogumist jätkata, ei muutu mitte midagi, nad ei pea midagi tegema. Tema sõnul ühendabki Tuleva neid, kes ei jäänud ootama reforme, vaid ise oma teise samba vara üle kontrolli võtsid. Fond töötab nagu plaanitud ning seetõttu on ta üsna kindel, et võimalus raha sambast välja võtta mõjutab Tuleva kliente suhteliselt vähe.

"Kahtlemata on inimesi, kes mõne ootamatu rahamure pärast on sunnitud oma tuleviku jaoks kogutud vara varem välja võtma," sõnas ta ja lisas, et Tulevas kogujate seas on tõenäoliselt ka neid, kellele investeerimine on põnev mäng, mida nad tahaksid ise mängida.

"Hobile tuleb paraku tavaliselt ikka peale maksta - nii ka investeerimismaailmas. Mitte ainult tavainimesed, vaid ka enamus professionaalseid investoreid saab ise valikuid tehes ja turu kõikumistega spekuleerides pikas plaanis halvema tulemuse kui rahulikult kindlate reeglite järgi maailma juhtivate ettevõtete aktsiaid juurde ostes. See viimane on just see, mida Tuleva pensionifond teeb," lausus Pekk.

SEB Varahalduse esindaja sõnul on seda, kui paljud teise samba kliendid oma raha välja võtta otsustavad, praegu raske täpselt prognoosida.

"Seadusemuudatuse jõustumisega pannakse paika väljamaksete täpsed tingimused ning seejärel saab teha ka täpsemaid prognoose. Täpsed summad, mida 2021. aastal välja makstakse, selguvad septembriks 2020 ning siis jääb veel piisavalt aega fondide likviidsust vajadusel korrigeerida," lisas Schamardin.

Pekk: rohkem valikuid tähendab ka rohkem rumalaid valikuid

Tõnu Peki sõnul tuleb arvestada, et teise samba reform toob süsteemi keerukust juurde.

"Investeerimispraktikas tähendab aga rohkem valikuid kahjuks rohkem võimalusi teha rumalaid valikuid. Oleme Tulevas hirmus palju vaeva näinud, et inimesed saaksid teha ratsionaalse valiku, selle asemel et vahetada fondi juhusliku impulsi ajel, müügimehe meelitusel või pangatelleri pealekäimisel. Teise samba vabatahtlikuks muutmine on meile omamoodi test: kas infost, mida oleme jaganud, on inimestele ka reaalselt kasu?" rääkis Tuleva juhatuse liige.

Ta märkis, et maailmas on neid küsimusi palju uuritud ja tulemused pole alati rõõmustavad. Näiteks majandusteadlane Lewis Mandell on klassikalise rahatarkuse ja inimeste finantskäitumise vahelisi seoseid palju uurinud ning leidnud, et varem omandatud teadmised tarbijaid kahjuks ei aita.

"Aitab ainult see, kui aus, erapooletu ja arusaadav teave on kättesaadav otse finantsteenuse valimise hetkel. Paraku me ei tea veel, milliseid trikke pangad ja muud vahendajad kasutama hakkavad, et meelitada meid teise samba vara maha müüma ja ostma asemele muid, enamasti kõrgema kuluga investeerimistooteid," lausus Pekk.

Seetõttu loodab ta enda sõnul, et nüüd, kus inimestel on suurem valikuvabadus, pöörab riik senisest palju rohkem tähelepanu ka finantsvahendajate müügitaktikatele.

Tammemäe: Eesti turg tuleks avada Euroopa pensionifondidele

Investeerimisühingu Redgate Capital partner Aare Tammemäe nimetas praegust olukorda korralikuks pensionikriisiks.

"Kui kuuleme, et teise sambasse saab edasi koguda, siis kuidas me juba sinna jõudsime? Kõigepealt peaks arutama, kas üldse peaks saama raha välja võtta," tõdes ta.

Tammemäe hinnangul on neljapäeval valitsuse poolt välja pakutu näol tegemist pooliku lahendusega: pensionifondidesse kogunenud raha antakse inimeste kätte ning igaüks vastutab ise enda raha paigutuse eest.

"Sellisel lihtsustatud lähenemisel on suur probleem. Nimelt ignoreerib see seisukoht täielikult riski, mis teatavasti käib kapitaliturgudel tootlusega käsikäes. Pensionireformi korda tegemine ei tohiks jääda poolikuks, nagu praegu kipub olema. Inimestel tekib võimalus äkki raha välja võtta, kuid mis edasi? Väga oluline oleks teada ja teadustada, kui palju inimesi reformi käigus võiks teisest pensionisambast lahkuda," sõnas ta.

Investeerimisfirma esindaja tõi näiteks värsked Leedu kogemused. Seal käivitati samuti pensionireform, kuid erinevalt Eestis kavandatavast ei saa seal raha süsteemist välja võtta, vaid selle teisest sambast esimesse liigutada. Esialgse statistika kohaselt lahkus Leedus pärast otsustamistähtaega umbes 200 000 inimest ehk ligi 13 protsenti teise samba pensionikogujatest. Veel umbes 200 000 inimest lõpetas sissemaksed, kuid jättis varad fondidesse.

Tammemäe sõnul pole alust arvata, et Eestis oleks lahkujaid vähem, seda enam, et meil antakse võimalus süsteemist raha välja võtta igal ajal. Tema hinnangul saaks pensionireformi paindlikumaks muuta kolme muudatusega. Esiteks tuleks pensioniturg ka teistele Euroopa pensionifondidele avada, sest suurem konkurents ja valik tähendab suuremat võimalust paremat tootlust teha.

"Tekiks suurem investeerimisnõustajate tööstusharu, kes hakkaksid "tõlkima" inimestele fondide investeerimisstrateegijaid ning selgitama riski ja tootluse vahekorda," rääkis ta.

Teiseks peaks tema arvates tegema teise samba paindlikumaks nii sisse- kui ka väljamaksete osas.

"Miks ei võiks inimene vabatahtlikult rohkem maksuefektiivselt säästa, investeerides oma palgafondist rohkem läbi teise samba? Kasutame ära olemasoleva süsteemi head küljed. Väljamaksed tuleks teha paindlikuks. Alates kogu summa väljavõtmisest teatud summast kuni investeerimisvõimaluste laienemiseni," selgitas Tammemäe.

Kolmanda muudatusena pani ta ette, et tööandjatele peaks andma võimaluse teha teise sambasse sissemakseid. Nii oleks tööandjatel rohkem motivatsiooni ja maksusõbralik lahendus, et aidata töötajatel pensioni koguda.  

Pensionireform käivitub 2020. aastal, mil augusti lõpus saab teha avalduse maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: